Vaata filme üksikult või hoolikalt koostatud kogudes ja seikle filmikaardil.
Looduse ja inimese omavaheline vahekord ning selle mõtestamine on dokumentalistidele alalõpmata huvi pakkunud. Tänagi on jätkuvalt aktuaalsed mitmesugused probleemid, mis puudutavad ümbritsevat keskkonda, jätkusuutlikku elamist ning Eesti, aga ka kogu planeedi tulevikku.
1-minutifilmid aastal 2026
Käesoleval, 2026. aastal tähistame Eesti filmikunsti ühe rajaja, Konstantin Märska (1896–1951) ümmargust sünniaastapäeva. Operaatori, režissööri ja filmiettevõtjana aitas ta kujundada Eesti filmi esimesi aastakümneid ajal, mil siinset filmitootmist alles üles ehitati. Märska tegevus ulatus mängufilmidest dokumentalistika ja ringvaadeteni ning tema looming mängis olulist rolli Eesti varase filmi kujunemisel.
Käesolev kogu võtab fookusesse Filmiarhiivi ühe vastuolulisema allikakorpuse. Need on filmi-, foto- ja helimaterjalid, mis loodi ja koguti seoses 1950. aastate lõpus ja 1960. aastatel korraldatud näidiskohtuprotsessidega Saksa okupatsiooni aegsete koonduslaagrite valvurite üle. Siin kohtuvad ühelt poolt Nõukogude võimu külma sõja propaganda ja võitlus Eesti pagulusaktivismiga ning teiselt poolt reaalse Saksa okupatsiooni aegne massivägivald nõukogude võimuga koostöös süüdistatud inimeste ja kohalike juutide, romade ja mujalt Euroopast toodud juudi sunnitööliste vastu.
2026. aasta 8. märtsil täitub 100 aastat Grigori “Griša” Kromanovi sünnist. Ta oli filmi-, teatri- ja telelavastaja ning pedagoog, kes on jätnud Eesti filmikunsti väga olulise jälje. Kromanov kuulus nende filmitegijate hulka, kes kujundasid 1960.–1970. aastatel Eesti mängufilmi kunstilist taset ja aitasid sellel jõuda laiemasse kultuuriruumi. Samuti oli tal oluline roll õppejõuna veel kujunevate näitlejate juhendamisel. Arkaader tähistab Grigori Kromanovi ümmargust juubelit kollektsiooniga tema mängufilmidest.
Leida Laius (1923 – 1996) on läbi aegade olulisemaid Eesti režissööre. 2023. aasta 26. märtsil oleks ta tähistanud oma 100. sünnipäeva. Kodumaine filmimaastik ei oleks see, mis ta on, kui sealt puuduks Laiuse looming.
2025. aastal tähistame ühe Eesti filmikunsti suurkuju – režissööri, näitleja ja ühiskonnategelase Kaljo Kiisa 100. sünniaastapäeva. Kiisa loominguline pärand on Eesti kultuuris väga mitmekülgne: ta alustas oma loomingulist teed teatris näitleja ja lavastajana, kasvas seejärel tunnustatud filmirežissööriks ning kujunes kümnendite jooksul üheks Eesti audiovisuaalse kultuuri nähtavamaks ja mõjukamaks kujuks.
Naistepäeva puhul tõstame esile ja tunnustame Eesti naisdokumentaliste, kes kujundasid filmikunsti arengut 1960 - 80ndatel aastatel – ajajärgul, mida võib pidada omamoodi ärkamisajaks Eesti dokumentalistikas. See oli loominguline ja katsetustele avatud periood, mis eelnes perestroikale ja Eesti iseseisvuse taastamisele. Just selleks ajaks olid paljud tulevased filmitegijad omandanud hariduse Moskvas, Üleliidulises Riiklikus Kinematograafiainstituudis (VGIK), sealhulgas Valeria Anderson, Reet Kasesalu, Leida Laius, Julia Guteva-Sillart, Heli Speek ja Elo Tust. Kuigi enamik neist õppis mängufilmide režissööriks, pääses toonasel valdavalt maskuliinsel filmimaastikul täispikkade mängufilmide režissöörina tegutsema vaid Leida Laius. Teised leidsid oma väljundi kinokroonikate ja dokumentaalfilmide loomises, tuues ekraanile olulisi teemasid ja pakkudes ühiskonnale värskeid ning süvitsi minevaid vaatenurki, täiendades ja uuendades ka dokumentaalfilmi vormi.
Interaktiivne kaart, kuhu on märgitud nii ajaloolised kroonikakaadrid (filmitud vahemikus 1922-1992) kui ka uute filmide võttepaigad...
Ajajoon pakub ülevaadet Eesti filmide arengust ajas ning aitab orienteeruda Eesti filmipärandis, filtreerides filme žanri, liigi ning keele või subtiitrite keele järgi...
