Curated collections

Arkaader kutsub kultuuririkkuse teema-aastal ringreisile läbi Eesti põnevate paikade ja ajastute! 
Usinad filmitegijad on juba filmi algusaegadest peale jäädvustanud kodumaa mitmekülgseid paiku ja piirkondi ning tänu neile on ka tänasel päeval võimalik vaadelda, milline nägi Eesti välja eelmise sajandi eri aastakümnetel. Vaatajal on võimalik kaasa reisides teha ring peale pea tervele Eestile, alustades Lõuna-Eestist ning jõudes oma teekonnal välja saartele, Põhja-Eestisse ja Ida-Virumaale. Põnevat vaatamist ja äratundmist leiab nii mõnestki filmist ning ehk leidub siin ka avastamisrõõmu paikadest aegadel, mida ise kogenud ei olegi. Filmid on järjestatud kronoloogiliselt, alustades Johannes Pääsukese Tartu, Võrumaa ja Setumaa kaadritega 1912. ja 1913. aastast ning jõudes Anne-Mari Neideri filmis välja 21. sajandi alguse Valgamaale Karula rahvuspargi aladele. Muu põneva hulgas on esindatud Theodor Lutsu vaatefilmid 1930ndatest, silmapaistvate operaatorite Rudolf Undi ja Harald Viikmani tööd ning meie dokumentalistide raudvarasse kuuluvate Andres Söödi, Mark Soosaare, Peep Puksi ja Peeter Toominga looming. Esiletõstmist väärib veel ka omamoodi kursioosum - Vitali Gorbunovi “Laul lühikesest jõest” (1966), milles nostalgilisi kaadreid Narvast ja Narva jõel ühiselt toimetavatest inimestest saadab Boris Kõrveri loodud muusika.

“Setomaast saarteni” kollektsioon on osa 2024. aastal toimuvast kultuuririkkuse teema-aasta programmist, mille eesmärgiks on märgata, väärtustada ning hoida Eesti kogukondade ja rahvaste kultuurilist mitmekesisust.

These days, artificial intelligence - AI - is pressing in from every door, window, and even through sewer pipes. AI has now spread across the globe through text and image bots, and there is no putting it back in the jar.

1-minute films in 2024 ponder this phenomenon and explore the complexities of the topic in ways that reflect how the issue of AI=TA (AI "artificial intelligence" in English, which also means a cry of pain, and TA "tehisaru" in Estonian, which also means "she/he/they" as a personified third-person reference) resonated with the creators.

Clearly, the solution lies with humans, not AI.

Maailmaruum ja selle avarused on inimeste fantaasiat ja meeli erutanud aegade algusest alates. Astronoomia ehk täheteadus ulatub tagasi vähemalt Vana-Kreekasse. Esialgu vaadeldi tähti ja taevakehade liikumist, hiljem tuvastati juba Päikesesüsteem ning arenes välja astrofüüsika. 20. sajandil avastati, et Linnutee on vaid üks paljudest galaktikatest, tekkis Suure Paugu teooria ning arenes jõudsalt kosmoloogia. Kui Juri Gagarin 1961. aastal maailma esimese kosmoselennu sooritas, oli selge, et inimkond on astunud suure sammu edasi kosmoseavaruste praktilisele tundma õppimisele. Kogu maailma tähelepanu oli nüüd maailmaruumi poole suunatud. See oli põnev aeg, mida kajastati ka ringvaatepalades ja dokumentaalfilmides ning millest said inspiratsiooni loomulikult ka teised eluvaldkondade esindajad, nende hulgas kirjanikud ja filmitegijad. Käesolevas kollektsioonis leidub dokumentaalkaadreid astronoomia valdkonna teemal Eestis - Tõravere observatooriumi tegevusest Gagarini kosmoselennu kajastamiseni. Samuti on välja valitud põnevaid näited kosmosetemaatikast ja tehnikaajastu arengutest animafilmi tegijate pilgu läbi. Esindatud on näiteks sellised klassikud nagu psühhedeelne  “Klaabu kosmoses” (1981) ning nukufilm “Ott kosmoses” (1961), mille valmimisest on loodud ka kogust leitav ringvaatepala. Ühe tõelise kosmosefänni - harrastusastronoomi ja astrofotograafi Raivo Heina tegevusest räägib aga dokumentaalfilm “Otsides valgust” (2014), kus arutletakse inimkonna tuleviku, elu ja universumi müsteeriumi teemadel.

2024. aasta on kultuuririkkuse teema-aasta, mille eesmärgiks on märgata, väärtustada ja hoida Eesti kogukondade ning rahvaste kultuuride mitmekesisust. Käesolev kogu heidab pilgu eestlastele ja nende tegemistele laias maailmas ning ühtlasi puudutab ka mujalt maailmast Eestisse rännanud inimeste ja kogukondade kogemust ja igapäevaelu. Vaatamiseks on nii lühi- kui ka täispikki mängu- ja dokumentaalfilme ning sekka ka animafilm. Erinevad lood rikastavad. 

Eesti Filmiajakirjanike Ühing autasustab igal aastal parima Eesti filmi meie oma kodumaise Oscari ehk kuldse Neitsi Maaliga, mis on Eesti Vabariigi iseseisvusaja vanim filmiauhind. Esmakordselt anti parima Eesti filmi auhind välja 1994. aastal ning kolme aastakümne jooksul on filmikriitikud pärjanud nii lühi- kui ka täispikki, samuti mängu-, anima- ja dokumentaalfilme. Sealhulgas on tunnustuse pälvinud nii debüütfilmid kui ka elavate klassikute kätetöö.

Läbilõige Neitsi Maali laureaatidest annab tunnistust Eesti filmikunsti rikkalikkusest ja mitmekesisusest, mille magusamaid vilju saab käesolevas kollektsioonis nautida.

A collection of psychedelic Pop Art influenced animated films made in 1970s Tallinn.