Kureeritud kogud

Kolmest filmist koosnev kassett "Karikakramäng II" vaatleb kolme erinevat eluiga, kus inimene on sunnitud langetama otsuseid, mis mõjutavad tema ülejäänud elu. Sellised hetked saabuvad sama äkki ja dramaatiliselt kui esimene armumine. Kuidas nende kriisidega toime tulla nooruses, varases keskeas ja kuldsetes aastates?

"Pole mõtet otsida koletisi oma voodi alt, kui nad on tegelikult peidus meis endis," on öelnud evolutsiooniteooria isa Charles Darwin.

Isadepäeva kollektsiooniga tervitame kõiki isasid ning pöörame tähelepanu isade kohalolule, vastutusele, rõõmudele-muredele ja suhetele lastega nii heas kui halvas. Ringvaatepalad 1950-1960ndatest peegeldavad tollase ühiskonna isade rolli, EKA animatsiooniosakonna tudengite “Rahvusvaheline isadepäev” jutustab isa rollist linnuriigis ning BFMi tudengite lühifilm “Distants” räägib võõrandunud isast ja pojast, kelle suhtesse toob uut hingamist müstiline ühiskogemine paadiga udusel merel.

„Anima POP“ koondab 1960. aastate keskelt kuni 1980. aastate keskpaigani Tallinnfilmi animastuudiotes valminud nuku- ja joonisfilme, mille jaoks loodud (peamiselt instrumentaal)muusika on ilmunud samanimelisel kogumikplaadil.

“Kriminaalne Eesti” heidab valgust mitmesugustele hämaramatele teemadele, näiteks pahedele nagu alkoholism, laaberdamine ja alaealiste tubakatarvitamine ning väärtegudele nagu varastamine, vägivald, liikluseeskirjade rikkumine.

Ühe minuti filmid 2023

Ainus, mis piirab, on teemapüstitus ja üks minut.

Kollektsioon on pühendatud kõikidele emadele. Üle-eestiliselt hakati emadepäeva tähistama juba 1923. aastal, kuid nõukogude perioodil, alates 1941. aastast kuni 1988. aastani seda eraldi tähtpäevaks ei loetud. Nagu ka mitmetest tolleaegsetest ringvaatepaladest nähtub, peeti emasid siiski meeles naistepäeval, 8. märtsil.

Kollektsioon keskendub pop kultuurist mõjutatud Eesti animafilmidele, mis valmisid 1970. aastatel Tallinnas

Leida Laius (1923 – 1996) on läbi aegade olulisemaid Eesti režissööre. 2023. aasta 26. märtsil oleks ta tähistanud oma 100. sünnipäeva. Kodumaine filmimaastik ei oleks see, mis ta on, kui sealt puuduks Laiuse looming.

Jahikoer Ramsese seiklused Edgar Valteri samanimelise lasteraamatu motiividel. Ramses on jahikoer, kes armastab loomi ja linde. Kuna tema peremehel, hajameelsel jahimehel on suur kirg metsa minna, ei saa Ramseski kodus lesida ja unistada, vaid peab - vähemalt näiliselt - oma jahikoera kohustusi täitma. Koos satuvad nad pidevalt täbaratesse olukordadesse ja vahel juhtub sedagi, et saakloomast saab mänguseltsiline ja lindudest-kaladest piknikuseltskond. Lahke ja suuremeelse loomuga Ramses on eeskujuks ka oma vahel mõtlematult tegutsevale peremehele.

Filmi saamisloost:

1974. aastal mõtles Edgar Valter ennast jahimeheks ja endale sõbraks mõtles ta välja jahikoera, kes sai Egiptuse vaarao järgi nimeks Ramses. Valmis koomiksiraamat “Jahikoera memuaarid”, mille põhjal Heiki Ernits tegi aastatel 1985–1987 neljaosalise joonisfilmi.

„Ramsese vempude“ sünnilugu on põnev. Pärast üht skandaali mõõtu vahejuhtumit poliitiliseks kistud pilapildiga pidi karikaturist ja joonisfilmitegija Heiki Ernits mõneks ajaks autorifilmidest suu puhtaks pühkima. Talle lükati ette hoopis lastele mõeldud joonissari „Ramsese vembud“, Kesktelevisiooni tellimus Moskvast. Ramsese aga teeb eriti meeldivaks karakteriks see, et ta peaks olema kange jahikoer, aga tegelikult on paras hipi, kes ei suuda lillelegi liiga teha, pardist või metsseast rääkimata. Loodusega kooskõlas elamine, vägivallatu maailmanägemine väljenduvad siin kõige argisemates olukordades. Sest tõesti – milleks tappa looma, kui su ainus eesmärk on tema naha või sarvedega teiste inimloomade ees uhkeldada? Ramsesele tundub palju arukam karule vihma eest varju pakkuda ja linnukestega võileiba jagada. Vaatamata tugevale sisemisele tsensuurile õnnestus Ernitsal ikkagi ekraanile tuua kanged teisitimõtlejad!

Režissöör Heiki Ernits, helilooja Olav Ehala.

Kollektsioon koosneb kahest dokumentaalfilmist, mis heidavad pilgu naise muutunud olukorrale ja rollile ühiskonnas 1970ndatel ja 1980ndate lõpul Eestis. Filmid kajastavad sotsiaalseid teemasid, sealhulgas meeste ja naiste võrdlus erinevatel elualadel ja tööhõives, pereelu ning naise kui ema, töötaja ning hoolitseja roll nõukogude ühiskonnas. Filmid annavad mõtteainet ka selle üle, milline on naise sotsiaalne positsioon tänapäeval. Reet Kasesalu “Naine täna” (1974) on pisut irooniline, kohati üllatavalt kaasaegne, kuid samal ajal ka tolleaegsele propagandamasinale meele järele. Heini Drui ja Edvard Oja meesautoritena püüavad oma filmiga “...ja naised” (1989) näidata naiste suhtes mõistvat suhtumist – jääb vaataja otsustada, kuidas see neil õnnestus.

Käesolev kogu pöörab tähelepanu kahele lavastuslikule harrastusfilmile - “Sentimentaalne novell” (1966) ja “Pika päeva ehavalgus” (1970). Need eristuvad oma sisult ja vormilt tavapärastest harrastusfilmidest, mis tihti kujutasid eelkõige dokumenteeriva kroonikafilmi vormis sündmusi ja igapäevaelu. Väljavalitud lühifilme iseloomustab originaalne vormiline eksperimentaalsus ja teatav poeetilisus, mis kannab teemakäsitlust emotsionaalselt. Filme seob ühtlasi ka Enn Säde loominguline osalus mõlema valmimises. “Pika päeva ehavalgus” on Villu Kalviku ja Rein Kärneri 16 mm filmilindil üles võetud poeetiline lühifilm elukaarel kulgemisest. Film nautis edu juba valmimise ajal, võites medaleid ja tunnustust nii Jugoslaavia, Austria, Soome, Leedu ja Balti liiduvabariikide amatöörfilmide festivalidel. „Sentimentaalne novell“ on Kalju Komissarovi lavastatud, Peeter Toominga 16 mm filmilindile üles võetud ja Enn Säde helikujundusega tarbimiskultuuri kritiseeriv eksperimentaalne armastusfilm. Ühena vähestest nõukogude aja underground-filmidest on see hakanud rohkem tähelepanu pälvima alles viimastel aastatel, näiteks 2018. aasta Orphan Film Symposium´il New Yorkis.

1967. aastal asutati ENSV Riiklikule Kinokomiteele alluva reklaamibüroona Eesti Reklaamfilm. Sotsialistlikus impeeriumis, kus kaupa, mida reklaamida, õieti polnud ja turureeglid ei kehtinud, oli Harry Egipti juhtimisel suuresti kapitalistlike põhimõtete järgi üles ehitatud ettevõte ennekuulmatu ja omajagu hulljulge ettevõtmine, millest kasvas välja tohutult edukas ja põnev fenomen. Esimesed reklaamid toodeti Ameerikast saadud reklaamikäsiraamatu õpetuste järgi, lisaks võeti malli Soome televisioonist. Tegijate jaoks tähendas reklaam suuremat loomingulist vabadust ning nii sündis sotsialistlikust sisust läänelikus vormis iseloomulik stiil ja iroonilisel kombel sai reklaamist kaup, mida tarbiti. Reklaami tehti pea kõigele – tegijate sõnutsi nööpnõelast tuumajaamani –, luues sotsialistliku käsumajanduse tingimustes muinasjutulikult petlik mulje kaubaküllusest Nõukogude Liidus. Kroonilise kaubapuuduse kontekstis mõjuvad retroreklaamid omajagu absurdselt, kuid olid omas ajas uuenduslike vormilahenduste tõttu tohutult populaarsed. Tähtis ei olnud see, mida reklaamiti, vaid kuidas seda tehti. Pea kolme aastakümne jooksul tootsid sajad andekad filmitegijad ligi 6000 reklaamfilmi, millest on säilinud kahjuväärselt väike osa. Siinses valikus on toodud eripalgelisi ja põnevaid näiteid Eesti Reklaamfilmi toodangust selle õitsenguajal.

Kogumik koosneb “Nõukogude Eesti” ringvaatepaladest, mis puudutavad pere ja koduga seonduvaid teemasid. Siin leidub palasid pereeluks valmistumisest nõukogude stiilis - perenaiste söögitegemise väljaõpe kodumajandustundides, töö- ja kodukultuuripäevad, kus võisteldakse majapidamistöödes ning noorpaaride õhtu koos erinevate võistlustega nii noorikutele kui ka peiudele - kuni abielu sõlmimise, pulmapeo ning pisipere sünnini. Huviväärne materjal on ka mitmikute sünni kajastamine. Nende hulgas on näiteks Haapsalu rajooni Edasi kolhoosis Saulepite perekonnas sündinud kolmikud, keda on filmikroonikas jäädvustatud lausa kolmel korral - kõigepealt vastsündinud maimukestena, seejärel nelja-aastaste mudilastena ning lõpuks esimesse klassi astuvate koolijütsidena. Omapärane leid on ka lugu isadepäeva tähistamisest Tallinna 21. Keskkoolis 1963. aastal, kus kokku tulnud seltskond tõdeb ühiselt, et “laste kasvatamine on siiski ka meeste töö”.

Tähtsaimad nimed Eesti dokumentalistikas pärast esimese filmimehe Johannes Pääsukese loometee liigvarast katkemist, juba Eesti Vabariigi ajal, olid teiste seas Konstantin Märska, Theodor Luts ja Armas Hirvonen, kelle teoste näited käesolevas valikus on esindatud. Kollektsiooni kuuluvad Märska filmitud väljendusrikkad kroonikakaadrid 1936. aasta lihavõttepühade-eelsest turust Petseris ja Tallinnas, samuti 1937. aastal juba helifilmina teostatud Eesti Kultuurfilmi pala „Pilte Tallinna õunaturult“. Tähelepanuväärne on uuendusmeelse tehnikahuvilise Märska tehtud Eesti esimene (ja ainus säilinud) trikkfilm “Tallinna turg” aastast 1926. Theodor Lutsult on kogumikku valitud Abrukat ja Saaremaad kujutavad säilinud osad 1931. aastal välisministeeriumi tellimusel valminud Eesti esimesest suuremast kultuurfilmist “Kas tunned maad…” ning gaasirünnaku õppefilmist “Gaas! Gaas! Gaas!”. Armas Hirvonenilt aga humoorikate lavastuslike elementidega populaarteaduslik film “Ajalehe sünd” 1935. aastast, mis pühendatud ajalehe Vaba Maa 15. juubelile.

"Esimene Pääsuke" on Eesti esimese elukutselise filmimehe Johannes Pääsukese säilinud filmide kollektsioon. Päevapiltnikuna alustanud Pääsuke jõudis oma fotoaparaadist ehitatud algelise filmikaameraga üles võtta ligi 40 filmi, millest 10 on säilinud ning hoiul Rahvusarhiivi filmiarhiivis. Pääsuke tegi kaastööd ka filmikompaniidele Pathé, Gaumont ja Eclair ning oli üks Estonia Filmi asutajaid. Tema dokumentaalfilmide iseloomustavaks märksõnaks on loomingulisus ja tugev kunstiline alatoon. Mängufilmi vallas sai ta "käe valgeks" tõsielul põhineva poliitilise satiiriga "Karujaht Pärnumaal" (1914), mis käsitleb allegoorilis-satiiriliselt eestlaste ja sakslaste kokkupõrget Pärnu linnakogu valimistel. Päevapiltnikuna leiba teeninud Pääsukesel jäi see katsetus viimaseks, sest tema liig üürikeseks jäänud aeg kulus suuresti kohalike suursündmuste, riiklike tähtpäevade, kultuurielu ja spordivõistluste filmilindile ülesvõtmiseks. Tänaseni kuuluvad eesti dokumentalistika kullafondi Johannes Pääsukese Eesti Rahva Muuseumi ülesandel valminud etnograafilised filmid ja kümned tuhanded klaasplaatidele jäädvustatud fotonegatiivid Eesti erinevaist paigust.

Tootmist käsitlevate ringvaadete seas leidub hulgaliselt palasid, mis kajastavad toiduainetööstust ja selle arenguid. Käesolevas kollektsioonis leidub palasid perioodist 1945-1963, mil olulisteks teemadeks olid automatiseerimise protsessid ja toodangu kvaliteedi pidev tõstmine. Ülevaate saab toiduaineid tootvatest tehastest nagu šokolaadi- ja kommivabrik Kawe (hilisem Kalev), Tallinna Leivatehas, Tallinna Piimakombinaat, võitööstused Lüganusel, Põltsamaal ja Vändras ning Tartu konservitehas.

Kes oleks võinud arvata, et muusikakooli direktor on vabal ajal esperanto keele aktivist või et näitlejana leiba teeniv härra on koduseinte vahel entusiastlik puunikerdaja ja kaktusekasvataja? Käesolev kollektsioon koosneb põnevatest portreepaladest mitmesuguseid huvitavaid ameteid, harrastusi ja hobisid pidavatest inimestest. Portreteeritavate seas leidub tuntud inimesi nagu Debora Vaarandi ja Friedebert Tuglas, ent ka vähem tuntud teadlasi, kunsti- ja kultuurivaldkonna tegelasi, töölisi ja teisigi.

Teaduse edasiminekutest ja kasulikkusest tööstusele, kolhoosidele, rahvamajandusele ja paljudele muudele olulistele eluvaldkondadele jutustavad käesolevasse kogumikku valitud “Nõukogude Eesti” ringvaatepalad aastates 1948-1966. Kogus leidub palasid alates Tartu ja Tõravere observatooriumite tööst, Teaduste Akadeemia instituutide tegevusest, põlevkivi erinevatest kasutusvõimalustest kuni geoloogilise mineviku avastamisele ürgkalade säilmete abil, kasside ajutalitluse ja Kuu uurimiseni.

Kollektsioon on koostatud ringvaatepaladest lennunduse valdkonnast. Mitmete palade keskmes on Tallinna lennujaam ja sealne igapäevatöö, tutvustatakse ka uut lennujaamahoonet, uusi lennuliine (Tallinn-Pärnu, Tallinn-Odessa jt) ning soovitakse õnne juba 3 miljonit kilomeetrit õhus veetnud lendurile. Teise suure osa paladest moodustab purilennusport, langevarjurite tegemised ning lendurite õppused. Kajastatakse ALMAVÜ (Armee, Lennuväe ja Merelaevastiku Abistamise Vabatahtlik Ühing) erinevaid tegevusi, näidatakse purilennudemonstratsioone ja -võistluseid ning tutvustatakse 500. langevarjuhüppe teinud meest.

Kogumik “Nõukogude Eesti” ringvaatepalasid, mis räägivad laste haridusteekonnast alates esimesest koolipäevast kuni abiturientide küpsuseksamite sooritamiseni. Näeme algkooliõpilaste emakeele, vene ja inglise keele tunde, keskkooliõpilaste praktilisi tootmisõpetuse tunde autobaasis ja tehases Marat ning seda, kuidas õpilased osavate käte ringis ise näitlikke õppevahendeid meisterdavad. Samuti tutvustatakse mitmesuguseid edasiõppimise võimalusi kutsekoolides ning Tallinna Polütehnikumis, kus täiendavad end ka juba varasema töökogemusega täiskasvanud. Kogumiku ringvaatepalad on valminud ajavahemikul 1940-1968.

Käesoleva kollektsiooni keskmes on ajastule omased arvukad noorsoofestivalid, suvepäevad, spordivõistlused ning töö- ja puhkelaagrid, kus aktiivsed noored kaasa lüüa said. Peamiselt on palade peategelasteks keskkooliõpilased, kutsekooli kasvandikud ja tudengid. Lisaks üksikpaladele leiduvad kogus ka mõned temaatilised ringvaated, mis koosnevad erinevatest noorte mitmekülgseid tegemisi kajastavatest paladest. Kõik väljavalitud ringvaatepalad pärinevad ajaperioodist 1955-1966.

Selle kollektsiooni ringvaatepalad kujutavad mitmekülgselt laste igapäevaelu - lasteaias käimine, pioneerilaagrid, koolitunnid, spordiüritused, erinevate hobidega tegelemine ja muud kasvatuslikel või hariduslikel eesmärkidel läbiviidud tegevused ja sündmused. Kajastust leiavad ka tähtpäevad nagu emadepäev ja näärid, mida tähistatakse suurte pidustustega. Kogus leidub ka paar temaatilist ringvaadet, mis keskenduvadki peaasjalikult huvitavatele lugudele lastest ja noortest, mida mõnikord juhatavad sisse ka lapsdiktorid ise. Palad on välja nopitud aastatest 1948-1966.

Käesolevasse kollektsiooni on kokku kogutud ringvaatepalad, mis käsitlevad ehituse ja arhitektuuri valdkonda aastatel 1957-1966. Pärast sõda, 50ndatel ja 60ndatel hoogustus linnade ülesehitus ning uuselamurajoonide rajamine. Massehitusega kaasnes linnade ilme mitmekesistumine, moderniseerimine ja tööhõive kasv, aga kaasnesid ka erinevad probleemid, mis oma aktuaalsuses leidsid tee ringvaatepaladesse. Kogus leidub palasid hoonete ja sildade sõjajärgsest taastamisest (teater Vanemuine, Tartu Kaarsild), uute linnarajoonide (Mustamäe) ning ehitiste (Laululava, Tallinna Keskkaubamaja, Narva sild jt) planeerimisest ja ehitamisest (uute hoonete planeeritavate projektide maketid, eskiisid) ning uuendustest ehitusvaldkonnas - kokkupandavate majade tootmine, vagunelamud ja teised modernsed elamud.

Kollektsiooni on koondatud nii ühistranspordi kui ka individuaalsete sõidukitega seotud palasid, mis on üles võetud perioodil 1945-1966. Ühistranspordiga seotud palad on eelkõige Tallinna-põhised ja tutvustavad trammi-, bussi-, trollibussi- ning rongi uusi liine, sõidukite tootmist ja remontimistöid ning uuendusi nagu automaatsed rahalugejad bussides. Lisaks leidub nende seas ka näiteks kriitiline pala “jänestest” ühistranspordis. Meretranspordi valdkond on esindatud palaga jõelaev Lermontovist, mis liikleb Tartu-Pihkva liinil. Individuaalsete sõidukite palad keskenduvad peamiselt sõiduautodele, kuid nende hulgas on pala ka motoroller Vjatkast. Populaarseteks sõiduautomudeliteks on Moskvitš, Pobeda, Zaporožets ning Volga. Kaks pala räägivad loteriivõitjatest - 7-aastane Jüri võidab vanaema kingitud loteriipiletiga Moskvitši ning kondiitrivabriku noortöötaja Heino võidab samuti loteriiga Volga. Treial Arkadi aga ei jää lootma loteriivõidule ning ehitab ise pojale miniauto, mis võtab sisse lausa 15 km/h. Samuti on põnev jälgida pala meistrivõistlustest autojuhtimisoskustes - võetakse mõõtu täpsussõidus ning eeskirjade tundmises.

Paras pisike kogumik multikaid põngerjatele, pärit vanematest aegadest. Need on nukufilmid, mis kõnetasid praeguste laste vanemaid ja vanavanemaid.

Ühe minuti filmid 2022. Linastuvad ühe minuti filmid on justkui lühikesed visuaalsed haikud, autorite interpretatsioonid teemas "KEHA ja KEEL". Nad on täpsed, teravad, toredad ja kindla pikkusega. Ühes minutis ei pruugi olla tingimata klassikalist narratiivi, kuid luuakse olustik, eksperimenteeritakse filmivormiga ja võttes luubi alla mõni elukilluke, ollakse žanriliselt mänguline.

Moeteemad löövad laineid ja kütavad kirgi lugematutes meedia- ja uudisteväljaannetes. Ka “Nõukogude Eesti” ringvaated ei ole siinkohal erandiks. Millised on uusimad moesuunad tööriiete puhul? Milliseid rõivaid võiks kanda kevadhooajal? Aga milliseid jalatseid? Kas moedemonstratsioonidel nähtud kaunilõikelised kleidid jõuavad ka poelettidele? Käesolevasse kollektsiooni on valitud ringvaatepalad aastatest 1954-1965, mis toovad vaatajani reportaaže rõivaste ja jalatsite moedemonstratsioonidest ning olulistest moevaldkonna ettevõtetest nagu Tallinna Moemaja ning kauplus Mood. Omaette põnev pala on vaateakende dekoreerijatest.

Ühe minuti filmid aastal 2020. Eesti Filmi Instituudi poolt korraldatavale konkursile esitatud ideede seast tehakse valik nn anonüümselt ehk loeb ainult sisu ja etteantud teema interpretatsioon. Valminud eriilmelised filmid avavad ja näitavad elu ja meid ümbritsevat digitaalset keskkonda kogu oma mitmekesisuses.

Tootmine on ringvaadetes üks kajastatumaid teemasid. Käesolevasse kollektsiooni on koondatud näited olulisematest tehastest ja tootmisüksustest ajavahemikul 1941-1966, mil tööstusliku tootmisega seondus pideva progressi ja tootlikkuse tõstmise vajadus. Vaatajal on võimalus tutvuda tehaste tööprotsesside, automatiseerimise arengutega, uuenduslike töövõtetega ja tublide normiületajatega. Legendaarsetest tööstusettevõtetest saab külastada Tarbeklaasi, Põhjala kummitööstust, Volta elektrimootorite tehast, trikotaaživabrikut Marat, tubakavabrikut Leek, Kehra tselluloositehast, Balti Manufaktuuri ning naha- ja jalatsikombinaati Kommunaar.

Ühe minuti filmid 2021. Eesti Filmi Instituudi poolt korraldatavale konkursile esitatud ideede seast tehakse valik nn anonüümselt ehk loeb ainult sisu ja etteantud teema interpretatsioon. Valminud eriilmelised filmid avavad ja näitavad elu ja meid ümbritsevat keskkonda kogu oma mitmekesisuses.

Loodus on imeline! Kollektsioon viib seiklema Matsallu, Endla sohu, Alutaguse ürgmetsadesse ja Kuimetsa koobastesse. Samuti tutvustatakse mitmesuguseid karvaseid ja sulelisi, kes elavad nii looduses kui ka inimestega koos. Kas oled näinud kitse korteris elamas? Aga oravapoegi? Kas oled kohanud linnatänaval filmitähest karu või tsirkuseartistist elevanti? Teenistuskoerad saavad enda parimaid külgi demonstreerida näitustel, akvaariumikalad looduspoe väljapanekutes. Lisaks leidub palasid looduse vingerpussidest nagu tormid ja üleujutused, sekka ka pala inimtekkelisest katastroofist - metsapõlengust. Loodust uurivad ja jälgivad metsavahid, õppurid ning teised asjatundjad.

Kollektsiooni on koondatud mitmesugused tervisega seotud palad ajaperioodist 1948-1966. Käsitletakse haiguste ennetamist (vaktsineerimine, vitamiinide tootmine), erinevaid raviprotseduure (südameoperatsioon, tehisneeru paigaldamine, hambaravi võtted), ravimite tootmist (rästikumürgist saadud ravim Vipratox) ning uusi tehnilisi arenguid (röntgenbuss, paremad võimalused südametegevuse mõõtmiseks). Tähelepanu juhitakse ka doonorluse olulisusele ning tähistatakse Punase Risti juubelit.

Avaliku korra ja selle rikkumisega seotud palad on enamjaolt kriitilise sisuga. Kollektsioonis sisalduvates palades kajastatakse liikluseeskirjade rikkumisi ja lavastatakse õnnetusi, mis võivad juhtuda eeskirjade eiramise tõttu, manitsetakse alkoholi liigtarbijaid ning käsitletakse mitmesuguseid teisi ühiskondliku korraga seotud teemasid.

Kollektsioon koondab kalade püügi, kaitse, kasvatuse ja tööstusliku töötlemisega seotud palasid “Nõukogude Eesti” ringvaadetes ajavahemikul 1941-1965. Tõsiste kalapüüki kajastavate palade sekka on valitud ka paar humoorikamat leidu, näiteks pala muhedatest kalameestest jääpüügil ning rääkivad kalad röövpüüki käsitleva kriitilise pala lõpus.

Taimekasvatus on põllumajandusteemalistes “Nõukogude Eesti” ringvaadetes populaarne temaatika. Siinses kollektsioonis leidub läbilõige sagedamini käsitletud taimekasvatuse valdkondadest ja võtetest aastatel 1940-1965. Põlluharijate elu kergendas kartulipaneku mehhaniseerimine ja kombainide abi viljakoristusel. Viljapuusortide arendamisel ja köögiviljade kasvatamisel peeti väga oluliseks mitšurinlikke võtteid, mis põhinevad sordiaretaja Ivan Mitšurini näpunäidetel.

Mahuka osa “Nõukogude Eesti” ringvaadetest moodustavad põllumajandusele pühendatud palad. Üheks populaarseks alateemaks on loomakasvatus, mille kohta leidub mitmekülgset materjali. Käesolevas kogus sisalduvad palad “Nõukogude Eesti” ringvaadetest vahemikus 1949-1963. Kujutatakse mitmesuguseid karvaseid ja sulelisi ning loomulikult tuuakse esile erinevaid tolleaegseid uuendusi loomakasvatuses - elektrilüps, kahekorruseline sigala, tööde mehhaniseerimine lautades ja palju muudki. Vahvaid momente leidub nii sigade argipäevast (näiteks põrsaste pesupäev), aga ka veidi eksootilisemate loomade nutriate elukommetest.

Kui suur osa “Nõukogude Eesti” ringvaatepaladest käsitleb tööd ja produktiivsuse tõstmist erinevates valdkondades, siis käesolev kollektsioon peegeldab hetki, mil tööinimene saab kohustused kõrvale jätta ning end lõdvaks lasta. Olgu selleks talveaeg või südasuvi. Kuna meie laiuskraadidel on parim aeg puhkamiseks siiski just suvekuudel, tutvustatakse populaarseid suvituspiirkondi nagu Pärnu, Narva-Jõesuu ja Aegviidu. Ühtlasi esitletakse uusi spordialasid nagu badminton ning moodsa hularõnga mitmekülgseid kasutusvõimalusi. Põnev on näha ka 1958. aastal üles võetud allveekaadreid akvalangistide tegutsemisest Viitna järve põhjas.

Küll on kena kelguga, suuskadega või miks mitte ka mootorrattaga hangest alla lasta! Talispordikollektsioonis leidub palasid kõikvõimalikest viisidest sportlikuks talve nautimiseks - suusatamine ja suusahüpped, uisutamine, jääpurjetamine, talimotokross ning palju muudki. Lisaks on kajastatud talisportlaste suviseid treeninguid nagu näiteks rulluiskudel harjutamine või suusahüpped lumeta hüppetornist.

Kollektsioon aitab avastada veespordi mitmekülgset maailma läbi arvukate kajastuste “Nõukogude Eesti” ringvaadetes aastatest 1948-1962. Palade temaatika ulatub ujumiskooli tundidest pisematele spordihuvilistele kuni meistersportlase Iskander Faizullini 200 km pikamaaujumiseni Amuuri jõel, kohalikest veepallivõistlustest kuni purjetamiseni. Paaris palas kajastatakse ka põnevat spordiala veesuusatamist, sealhulgas veeslaalomit, mis 1960ndatel Eestis populaarsust kogus.

Kas teadsid, et kunagi tehti üle-Eestilisi üleskutseid leidmaks iseäranis pikki noormehi ja neide, kellest võiks saada meie korvpalli tulevik ning kes viiksid rahvusmeeskonna võidukate tulemusteni? Kas oled kunagi näinud, kuidas mootorratastel võistlejad lumisel väljakul jalgpalli mängivad? Kui ei, siis siin on sinu võimalus näha reportaaži motopalli matšilt! Lisaks leiab käesolevast kollektsioonist huvitavaid palasid ka traditsioonilisematest pallispordialadest nagu jalgpall, võrkpall ja korvpall.

Mootorid mürisevad, kummid vilisevad, võistlejad kihutavad lumistel ja vihmastel võidusõiduradadel, pealvaatajate ergutuskoor kõlamas mändide all - nii mõnedki kroonikakaadrid motospordile pühendatud kollektsioonis võiksid vabalt kuuluda filmiklassika “Vallatud kurvid” stseenidesse. Võistlustules on erinevatesse masinaklassidesse kuuluvad mootorrattad, külgkorvidega mootorsõidukid, kartautod, Volgad ja Moskvitšid ning isegi veoautod. Samuti leiab kogust pala Eesti esimesest, 1958. aastal valminud Vormel 3 tüüpi võidusõiduautost Estonia 1.

Lisaks laulurahvale on eestlane ka tantsulõvi! Seda peegeldab ka ringvaadetes tantsimisele pühendatud palade hulk. Tantsupidude traditsioon ulatub tagasi 1930ndatesse, rahvatantsu juured aga veel palju kaugemale. Ja ega meie kultuuris ainult rahvatants olulisel kohal ole. Käesolev kollektsioon koosneb paladest, mis on üles võetud suuremate tantsusündmuste eel, kohalikes huvikeskustes isetegevuslaste kokkusaamistel ja tantsusaalides. Siit leiab peotantsu ja välismaiste külaliste esitusi, aga ka näiteks õpetliku pala sellest, kuidas ikkagi õigesti tantsida. Huvilised saavad ära õppida ka “uue” tantsu, mida nimetatakse hully-cully’ks. Pind päkka!

Teatrimaailm on kirev ja värvikas! Teatriteemalise kollektsiooni hulka on valitud palasid nii lavalt kui ka kulisside tagant. Saab elada kaasa armastatud näitlejate Ants Eskola, Salme Reegi ja Hugo Lauri loomingule, olla tunnistajaks õrnade luikede graatsilisele tantsule Tšaikovski aegumatus balletiklassikas, reisida külalisesinejate saatel 7. sajandi Hiinasse ning palju muud põnevat.

Eestlased on teadagi laulurahvas. Seda tõendavad ka “Nõukogude Eesti” ringvaadetes kajastatud ohtrad kultuurisündmused, mille hulgas on muljetavaldav osa just muusikal ja laulul. Käesolevast kogust leiab portreepalasid tuntud muusikutest nagu Eri Klas ja Hendrik Krumm, tutvustavaid palasid ansamblitest Laine ja Metronoom, aga ka amatöörmuusikute tegevust kajastavaid palasid. Kollektsiooni valitud palades tegutsevad nii suured kui ka väikesed muusikud ja lauljad, kuulda on nii rahvamuusikat kui klassikalist ja estraadimuusikat, lisaks on terve ringvaade pühendatud 1966. aastal Tallinnas toimunud rahvusvahelisele džässifestivalile. Huvitav leid on lugu emiritonist - omapärasest elektroninstrumendist, hilisema süntesaatori eelkäijast.

Kollektsioon keskendub filmide tootmise, kinohoonete valmimise ning filmivaldkonna oluliste sündmuste kajastamisele “Nõukogude Eesti” ringvaadete palades aastatel 1930-1966. Saab kiigata legendaarsete mängufilmide nagu “Põrgupõhja uus vanapagan”, “Mis juhtus Andres Lapeteusega?” ja “Valgus Koordis” võtteplatsidele ning jälgida, kuidas näeb välja päev Tallinna Kinostuudios, kus toimub järjekordse ringvaate kokkupanek. Samuti on võimalik kaasa elada Sloveenia filmitähe Ita Rina vastuvõtule Balti jaamas, kes kehastab naispeategelast Eesti-Saksa ühisfilmis "Kire lained" (1930). Äratundmisrõõmu jagub küllaga, sest ekraanilt vilksab läbi mitmeid tuntud filmitegijaid ja näitlejaid - Georg Ots, Ita Ever, Herbert Rappaport, Hugo Laur ja paljud teised. Ent lisaks valdkonna õnnestumistele leidub ka kriitilisema tooniga palasid kinode ehitamise teemal - ehitustööde venimine ja kehv kvaliteet panevad kinosõprade kannatuse proovile.