back-icon

Kureeritud kogud

Tellijale tasuta

Arkaadri vestlused: Kostüümikunstnik Mare Raidma looming Eesti filmis

Rahvusarhiivi filmiarhiiv alustas uue üritustesarjaga Arkaadri vestlused. Kohtumistel filmiloojatega avatakse linateoste taustalugusid, pakkudes publikule võimalust vaadata armastatud klassikuid värske pilguga. Järjekorras teise vestlusõhtu külalise Mare Raidmaga vestleb Tõnu Karjatse.

Tasuta

Tuletõrjujad

Kollektsioon on pühendatud tuletõrjujatele, kes riskivad igapäevaselt oma eluga inimeste, vara ning keskkonna päästmise nimel. Alates 1999. aastast, mil Austraalia metsatulekahjus hukkus traagiliselt viis tuletõrjujat, tähistatakse iga aasta 4. mail tuletõrjujate päeva. See päev on ühtlasi püha Floriani päev, keda peetakse tuletõrjujate ja korstnapühkijate kaitsepühakuks.

Käesolevas kogus leidub ringvaatepalasid ning dokumentaalfilme, mis kujutavad Eesti tuletõrjujate igapäevatööd, õppusi, võistluseid ning olulisemate tähtpäevade tähistamist erinevatel ajastutel, alates aastast 1914, mil peeti Tartu vabatahtlike Tuletõrjujate Seltsi 50. aastapäeva pidustusi. Humoorikaim pala pärineb aga 1960. aastast, mis kujutab Tallinna Vabatahtliku Tuletõrjeühingu liikmeid valves ja väljasõidul koos vabatahtliku tõrjuja, koer Poisiga.

Tellijale tasuta

Arkaadri vestlused: Interjöörid Eesti filmides 1980. aastatel

Rahvusarhiivi filmiarhiiv alustas uue üritustesarjaga Arkaadri vestlused. Kohtumistel filmiloojatega avatakse linateoste taustalugusid, pakkudes publikule võimalust vaadata armastatud klassikuid värske pilguga. Esimese vestlusõhtu „Interjöörid Eesti filmides 80. aastatel” külaliseks on filmikunstnik Priit Vaher, kellega vestleb Tõnu Karjatse.

Tellijale tasuta

Naised dokumentaalfilmis 1960-80ndatel

Naistepäeva puhul tõstame esile ja tunnustame Eesti naisdokumentaliste, kes kujundasid filmikunsti arengut 1960 - 80ndatel aastatel – ajajärgul, mida võib pidada omamoodi ärkamisajaks Eesti dokumentalistikas. See oli loominguline ja katsetustele avatud periood, mis eelnes perestroikale ja Eesti iseseisvuse taastamisele. Just selleks ajaks olid paljud tulevased filmitegijad omandanud hariduse Moskvas, Üleliidulises Riiklikus Kinematograafiainstituudis (VGIK), sealhulgas Valeria Anderson, Reet Kasesalu, Leida Laius, Julia Guteva-Sillart, Heli Speek ja Elo Tust. Kuigi enamik neist õppis mängufilmide režissööriks, pääses toonasel valdavalt maskuliinsel filmimaastikul täispikkade mängufilmide režissöörina tegutsema vaid Leida Laius. Teised leidsid oma väljundi kinokroonikate ja dokumentaalfilmide loomises, tuues ekraanile olulisi teemasid ja pakkudes ühiskonnale värskeid ning süvitsi minevaid vaatenurki, täiendades ja uuendades ka dokumentaalfilmi vormi.
Tellijale tasuta

Rein Kotov 60

Käesolev kollektsioon teeb 60. juubelisünnipäeva puhul kummarduse Eesti ühele tuntumale ja tunnustatumale operaatorile, Rein Kotovile ning tema mitmekesisele loomingule. Kotovi tööde hulka kuulub nii hinnatud mängufilme (“Mandariinid”, “Tõde ja õigus”, “Kalev” jt), telereklaame kui ka lühi- ja dokumentaalfime, kuid ta on lisaks operaatoritööle teinud mitmeid dokumentaalfilme ja reklaame ka (kaas)režissööri ja monteerijana. Juubeli tähistamisele pühendatud kollektsioonis toome esile valiku tema operaatorikäe all valminud täispikkadest mängufilmidest.
Tellijale tasuta

Lendav Sarnet

Prantsuse uue laine kohaselt on kaamera filmitegija kätes sama isiklik ja väljendusrikas töövahend kui pastakas kirjanikule (caméra-stylo). Muusikast kirjutamine pidavat olema rumal nagu arhitektuurist tantsimine. Õnneks on võimalik filmidest filme teha!
Tellijale tasuta

Eesti raamat 500

2025. aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest, mistõttu on tänavune aasta kuulutatud raamatuaastaks. Sellega pööratakse tähelepanu eestikeelse kirjanduse olulisusele meie hariduse ja kultuuri nurgakivina. Eesti kirjakeele suurt piduaastat tähistab Arkaader mahuka kollektsiooniga eesti kirjandusest ainest ja inspiratsiooni saanud filmidest.
Tasuta

EKA animatsiooni osakonna tudengifilmid

Rahvusvahelisel areenil on Eesti tuntud tugeva ja järjepideva animatraditsiooniga riigina juba enam kui pool sajandit. Meie animafilmid on leidnud maailmas tunnustust, osaletakse prestiižsetel festivalidel ning tuuakse koju auhindu. Eesti Kunstiakadeemia 2006. aastal loodud animatsiooni osakond on mänginud selles edus märkimisväärset rolli, olles uute animakoolkondade kasvulavaks. Tänaseks on mitmed EKA vilistlased tuntud animafilmitegijad ning iseäranis viimastel aastatel on märgata viljakat järelkasvu, mis on end juba maailmaareenil tõestamas. Samuti on mitmed tuntud vilistlased nagu Ülo Pikkov, Martinus Klemet ja Anu-Laura Tuttelberg täna ka ise õppejõud ning teenäitajad järgmistele põlvkondadele.
Tellijale tasuta

Poeetilised dokumentaalid

Käesolev kollektsioon koosneb dokumentaalfilmidest, mida võib väga avaras käsitluses pidada ühel või teisel moel poeetiliseks. Need filmid on vormiliselt ja sisuliselt pigem mõtisklevad, vaatlevad ja filosoofilise hõnguga, kui sirgjooneliselt realistlikud ja kinni traditsioonilist tüüpi dokumentaalfilmi väljendusviisides või retoorikas. Keskseteks teemadeks on inimene ja loodus, argine igapäevapoeesia. Mõnes filmis on dialoog ja tekst napp või puudub see täielikult, selle asemel kasutatakse julgemalt sümboleid ja kujundeid ning rõhk on meeleolu edasiandmisel ja kogemisel rohkem kui sõnadel.
Tasuta

Tartu enne

Tartu on Euroopa kultuuripealinn 2024. Sündmustetihe aasta on küll lõpule jõudmas, kuid Tartu jääb oluliseks kultuurihoidjaks ka edaspidi. Nüüd on hea moment heita pilk linna minevikku ja sellele, kuidas Tartust on kujunenud selline kultuurilinn, millisena me teda täna tunneme.
Tellijale tasuta

Noortest ja noortele

September on hariduskuu, mil kõik õpilased ja tudengid alustavad uut kooliaastat. Sel puhul pühendame käesoleva kollektsiooni just noortele ning pakume välja nii mõne tuntud klassiku kui ka uuemaid filme.
Tellijale tasuta

Setomaast saarteni

Arkaader kutsub kultuuririkkuse teema-aastal ringreisile läbi Eesti põnevate paikade ja ajastute! Usinad filmitegijad on juba filmi algusaegadest peale jäädvustanud kodumaa mitmekülgseid paiku ja piirkondi ning tänu neile on ka tänasel päeval võimalik vaadelda, milline nägi Eesti välja eelmise sajandi eri aastakümnetel. 

Tellijale tasuta

Inimene vs. loodus

Looduse ja inimese omavaheline vahekord ning selle mõtestamine on dokumentalistidele alalõpmata huvi pakkunud. Tänagi on jätkuvalt aktuaalsed mitmesugused probleemid, mis puudutavad ümbritsevat keskkonda, jätkusuutlikku elamist ning Eesti, aga ka kogu planeedi tulevikku.
Tasuta

AI=TA

1-minutifilmid aastal 2024

Uksest ja aknast ning läbi kanalisatsioonitorude pressib tänapäeval ligi tehisaru - TA - teema. Maakerale on TA nüüdseks läbi teksti- ja pildibottide jms valla pääsenud ja enam purki tagasi teda ei pane.

1-minutifilmid mõtisklevad 2024. aastal selles võnkes ning mängivad teema keeristes just nii, kuidas teemapüstitus AI=TA (AI "artificial intelligence" inglise keeles, samuti tähendab AI valuhüüatust, ja TA "tehisaru" eesti keeles ning tähendab ka tema ehk isiksustatud pöördumist kolmandas vormis) tegijaid kõnetas.

Isegi kui poole sajandi pärast oleme hoopis teises mõttemullis, kuid tagasivaatavalt need filmikesed armsalt ja naiivselt paistavad, siis võime öelda, et kõik läks hästi - sest meil on mõnus-muhe tagasivaade. Sest kui meil - inimestel - seda tagasivaate võimalust poole sajandi pärast pole, siis järelikult on TA otsustanud liikuda suunda, mis meile ei sobi.

Ilmselgelt on lahendus kinni inimeses, mitte TAs.

Tellijale tasuta

Elust kogukondades

Praegusel ajal räägitakse palju “kogukondadest” ja “kogukonnatundest”. Aga mida üldse tähendab kogukond? On see inimrühm, kelle liikmed tegutsevad ühise eesmärgi nimel? On need sarnase mõttemaailma, ühiste hobide ja elustiiliga isikud? Või on see hoopis midagi muud? Miks ja kuidas kogukonnad moodustuvad?
Tellijale tasuta

Hallo, Kosmos!

Maailmaruum ja selle avarused on inimeste fantaasiat ja meeli erutanud aegade algusest alates. Astronoomia ehk täheteadus ulatub tagasi vähemalt Vana-Kreekasse. Esialgu vaadeldi tähti ja taevakehade liikumist, hiljem tuvastati juba Päikesesüsteem ning arenes välja astrofüüsika. 20. sajandil avastati, et Linnutee on vaid üks paljudest galaktikatest, tekkis Suure Paugu teooria ning arenes jõudsalt kosmoloogia. Kui Juri Gagarin 1961. aastal maailma esimese kosmoselennu sooritas, oli selge, et inimkond on astunud suure sammu edasi kosmoseavaruste praktilisele tundma õppimisele. Kogu maailma tähelepanu oli nüüd maailmaruumi poole suunatud. See oli põnev aeg, mida kajastati ka ringvaatepalades ja dokumentaalfilmides ning millest said inspiratsiooni loomulikult ka teised eluvaldkondade esindajad, nende hulgas kirjanikud ja filmitegijad. Käesolevas kollektsioonis leidub dokumentaalkaadreid astronoomia valdkonna teemal Eestis - Tõravere observatooriumi tegevusest Gagarini kosmoselennu kajastamiseni. Samuti on välja valitud põnevaid näited kosmosetemaatikast ja tehnikaajastu arengutest animafilmi tegijate pilgu läbi. Esindatud on näiteks sellised klassikud nagu psühhedeelne  “Klaabu kosmoses” (1981) ning nukufilm “Ott kosmoses” (1961), mille valmimisest on loodud ka kogust leitav ringvaatepala. Ühe tõelise kosmosefänni - harrastusastronoomi ja astrofotograafi Raivo Heina tegevusest räägib aga dokumentaalfilm “Otsides valgust” (2014), kus arutletakse inimkonna tuleviku, elu ja universumi müsteeriumi teemadel.

Tellijale tasuta

Eesti maailmas. Maailm Eestis

2024. aasta on kultuuririkkuse teema-aasta, mille eesmärgiks on märgata, väärtustada ja hoida Eesti kogukondade ning rahvaste kultuuride mitmekesisust. Käesolev kogu heidab pilgu eestlastele ja nende tegemistele laias maailmas ning ühtlasi puudutab ka mujalt maailmast Eestisse rännanud inimeste ja kogukondade kogemust ja igapäevaelu. Vaatamiseks on nii lühi- kui ka täispikki mängu- ja dokumentaalfilme ning sekka ka animafilm. Erinevad lood rikastavad. 

Tasuta

Naljanurk

Aprill on naljakuu, kuid tegelikult on nali ja naer terviseks läbi terve aasta. Seepärast oleme kokku pannud ühe muheda ja lustaka huumoripalade kogu nõukogude argipäevast. Kogus leidub ringvaatepalasid 1950ndatest ja 1960ndatest aastatest, mil nõukogude propagandamasin üllitas väsimatult lubadusi efektiivsemast ja eesrindlikumast Nõukogude Liidust ning kus olmeprobleeme (ametlikult) ei eksisteerinud. Huvitav on jälgida kriitilise-satiirilise tooniga lugusid, kus antakse tauniv hinnang moraalilagedusele, laiskusele, laaberdamisele või mõnele muule nõukogude kodaniku pahele. Põnevaid näiteid leidub kummalistest (ja ilmselt mitte kunagi kasutust leidnud) leiutistest nagu utoopiline videotelefon ning mootorsuusad. Samuti õpetatakse noori ontlikult tantsima ning vastseid abielumehi imikuid mähkima ja isakohustusi tõsisemalt võtma. Loomad mõjuvad teatavasti teraapiliselt, nii piilume ühte harilikku Nõmme korterisse, kus oleme tunnistajaks seal kasvatatava metskitse argipäevale ning võimalik on kaasa elada ka ühe toreda bokseri peaaegu lõppematule (töö)päevale. Lõbusat vaatamist!
Tellijale tasuta

Neitsi Maali laureaadid

Eesti Filmiajakirjanike Ühing autasustab igal aastal parima Eesti filmi meie oma kodumaise Oscari ehk kuldse Neitsi Maaliga, mis on Eesti Vabariigi iseseisvusaja vanim filmiauhind. Esmakordselt anti parima Eesti filmi auhind välja 1994. aastal ning kolme aastakümne jooksul on filmikriitikud pärjanud nii lühi- kui ka täispikki, samuti mängu-, anima- ja dokumentaalfilme. Sealhulgas on tunnustuse pälvinud nii debüütfilmid kui ka elavate klassikute kätetöö.

Läbilõige Neitsi Maali laureaatidest annab tunnistust Eesti filmikunsti rikkalikkusest ja mitmekesisusest, mille magusamaid vilju saab käesolevas kollektsioonis nautida.

Tellijale tasuta

Jõuluaeg

Jõulud on pühitsemise, puhkamise ja nautimise aeg, mil pereliikmed ja sõbrad lähedalt ja kaugelt saavad kokku, et ühiselt aega veeta ning aasta jooksul toimunule tagasi vaadata. See on ka maagiline aeg, mil jõuluvana töökoda töötab täistuuridel ning päkapikud luusivad akende taga, et piiluda, millistes peredes on kõige paremad lapsed.
5.90 €

Karikakramäng II

Kolmest filmist koosnev kassett "Karikakramäng II" vaatleb kolme erinevat eluiga, kus inimene on sunnitud langetama otsuseid, mis mõjutavad tema ülejäänud elu. Sellised hetked saabuvad sama äkki ja dramaatiliselt kui esimene armumine. Kuidas nende kriisidega toime tulla nooruses, varases keskeas ja kuldsetes aastates?
5.90 €

Filmikassett: Paha lugu

"Pole mõtet otsida koletisi oma voodi alt, kui nad on tegelikult peidus meis endis," on öelnud evolutsiooniteooria isa Charles Darwin.
Tasuta

Isadepäev

Isadepäeva kollektsiooniga tervitame kõiki isasid ning pöörame tähelepanu isade kohalolule, vastutusele, rõõmudele-muredele ja suhetele lastega nii heas kui halvas. Ringvaatepalad 1950-1960ndatest peegeldavad tollase ühiskonna isade rolli, EKA animatsiooniosakonna tudengite “Rahvusvaheline isadepäev” jutustab isa rollist linnuriigis ning BFMi tudengite lühifilm “Distants” räägib võõrandunud isast ja pojast, kelle suhtesse toob uut hingamist müstiline ühiskogemine paadiga udusel merel.
Tellijale tasuta

Arhiivist kinolinale

Alates 2005. aastast on 27. oktoober kuulutatud UNESCO rahvusvaheliseks audiovisuaalpärandi päevaks, juhtimaks tähelepanu audiovisuaalse ajaloo ehk heli-, foto- ja filmipärandi olulisusele. Rahvusarhiivi filmiarhiiv säilitab eestlaste kollektiivset audiovisuaalpärandit, mis on hindamatu teadmiste allikas meie ajaloo, kultuuri ja ühiskonna kohta. Filmipärand aitab meie maailma mõista ja mõtestada, mistõttu on selle säilitamine ja kättesaadavaks tegemine kriitiliselt oluline tänapäeva audiovisuaalainese ülekülluslikus ühiskonnas. Seejuures aitavad filmipärandit kaasaja vaatajani viia filmiloojad, kes taaskasutavad enda eellaste talletatud materjale.

Audiovisuaalpärandi päeva tähistamiseks koostatud kogu “Arhiivist kinolinale” hõlmab viimaste aastate silmapaistvamaid kodumaiseid dokumentaalfilme, mis portreteerivad oskusliku ja põneva arhiivimaterjalide kasutamise kaudu Eesti olulisi kultuurikandjaid ja ajajärke karikaturist Gorist ja maailmarändur Ahto Valterist kuni psühhiaatri ja näitekirjaniku Vaino Vahingu ja muusiku Uku Kuudini.

5.90 €

Anima POP

„Anima POP“ koondab 1960. aastate keskelt kuni 1980. aastate keskpaigani Tallinnfilmi animastuudiotes valminud nuku- ja joonisfilme, mille jaoks loodud (peamiselt instrumentaal)muusika on ilmunud samanimelisel kogumikplaadil.
Tasuta

Kriminaalne Eesti

“Kriminaalne Eesti” heidab valgust mitmesugustele hämaramatele teemadele, näiteks pahedele nagu alkoholism, laaberdamine ja alaealiste tubakatarvitamine ning väärtegudele nagu varastamine, vägivald, liikluseeskirjade rikkumine.
Tasuta

Videokaamera, inimkaamera, kunstkaamera - sissejuhatus videokunsti

Seoses tehnoloogia hüppelise kasvu, uute tehniliste võimaluste ja meediumi kättesaadavusega, võib videot pidada üheks peamiseks kaasaegse kunstniku meediumiks oma sõnumi edastamiseks. Kasutades teoseid Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse videoarhiivist, vaatab käesolev kogu videokunsti arengut eestis alates 90ndatest. Jaak Kilmi lühifilmi ‘’Inimkaamera’’ näitel näeme, kuidas kaamerapõhise kunsti algusaegadel domineeris veel narratiivi põhine lähenemine, sarnanedes nii rohkem traditsioonilise filmiga. Kontrastina võib tuua kunstnik Liina Pääsukese teose  ‘’Nancy Nakamura Räpipunt’’ , mis kasutab loo jutustamiseks kaasajale omast hübriidset lähenemist. Valitud teosed mõtestavad, kuidas kunstnikud, läbi kriitilise prisma, kasutavad videot kui laiendatud meediumi, et vahendada ühiskondlike pimetähne/pimekohti. Kasutades kaamerat poliitilise tööriistana, toovad ekraanile kunstnikud Liina Siib ja Mark Raidpere probleemistiku ning marginaalsuse, mida pelgalt kõnes adresseerida pole lihtne. 1995. aasta videokunsti ja meedia teemalises Ars et vita saates väidab Marek Strandberg, et vaatamata tehnoloogia arengule, jääb sisemaailm ikka kirjanduse valdkonda. Kogus leiduvate teoste näitel võime näha, kuidas tehnoloogia on andnud uue dimensiooni sisemaailma mõtestamiseks ning selle kommunikeerimiseks.
Tasuta

Tallinna vanalinn

Tallinna keskaegne vanalinn mängib Eesti kultuurikontekstis ja ajaloos erilist rolli. Tänapäeval ei sea keegi kahtluse alla, et see UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluv linnaruum on märgiline osa Eesti (ja ka eesti) kultuurist. Kuid veel sadakond aastat tagasi polnud see sugugi nii iseenesest mõistetav ning noores Eesti vabariigis tuli Taani, Saksa ja Rootsi vallutajate ehitatud pärandi kodustamisega näha teadlikku vaeva, nagu näitab nimeka kunstiajaloolase Voldemar Vaga stsenaariumi põhjal vändatud dokumentaalfilm „Rootsiaja mälestisi Tallinnas“ (1937).
Tasuta

Märk ja meel

Ühe minuti filmid 2023

Ainus, mis piirab, on teemapüstitus ja üks minut.

Tellijale tasuta

Emadepäev

Kollektsioon on pühendatud kõikidele emadele. Üle-eestiliselt hakati emadepäeva tähistama juba 1923. aastal, kuid nõukogude perioodil, alates 1941. aastast kuni 1988. aastani seda eraldi tähtpäevaks ei loetud. Nagu ka mitmetest tolleaegsetest ringvaatepaladest nähtub, peeti emasid siiski meeles naistepäeval, 8. märtsil.
5.90 €

Varblane, mitte kanaarilind

“Varblane, mitte kanaarilind” on eksperimentaalne kollaažfilm Eesti filmi 1960. aastatest. Ainult selle ajastu Tallinnfilmi ja Eesti Telefilmi stuudiotes valminud teostest kokku lõigatud luupainajalik melodraama on 23-minutiline lühifilm, mille keskmes on ajastule omane tragi koduperenaine, kes seisab silmitsi olukordadega, kus tervemõistuslik lahendus puudub. 

5.90 €

Popkunst animatsioonis

Kollektsioon keskendub pop kultuurist mõjutatud Eesti animafilmidele, mis valmisid 1970. aastatel Tallinnas
5.90 €

Leida Laius 100

Leida Laius (1923 – 1996) on läbi aegade olulisemaid Eesti režissööre. 2023. aasta 26. märtsil oleks ta tähistanud oma 100. sünnipäeva. Kodumaine filmimaastik ei oleks see, mis ta on, kui sealt puuduks Laiuse looming.
2.60 €

Ramsese vembud

Jahikoer Ramsese seiklused Edgar Valteri samanimelise lasteraamatu motiividel. Ramses on jahikoer, kes armastab loomi ja linde. Kuna tema peremehel, hajameelsel jahimehel on suur kirg metsa minna, ei saa Ramseski kodus lesida ja unistada, vaid peab - vähemalt näiliselt - oma jahikoera kohustusi täitma. Koos satuvad nad pidevalt täbaratesse olukordadesse ja vahel juhtub sedagi, et saakloomast saab mänguseltsiline ja lindudest-kaladest piknikuseltskond. Lahke ja suuremeelse loomuga Ramses on eeskujuks ka oma vahel mõtlematult tegutsevale peremehele.

Filmi saamisloost:

1974. aastal mõtles Edgar Valter ennast jahimeheks ja endale sõbraks mõtles ta välja jahikoera, kes sai Egiptuse vaarao järgi nimeks Ramses. Valmis koomiksiraamat “Jahikoera memuaarid”, mille põhjal Heiki Ernits tegi aastatel 1985–1987 neljaosalise joonisfilmi.

„Ramsese vempude“ sünnilugu on põnev. Pärast üht skandaali mõõtu vahejuhtumit poliitiliseks kistud pilapildiga pidi karikaturist ja joonisfilmitegija Heiki Ernits mõneks ajaks autorifilmidest suu puhtaks pühkima. Talle lükati ette hoopis lastele mõeldud joonissari „Ramsese vembud“, Kesktelevisiooni tellimus Moskvast. Ramsese aga teeb eriti meeldivaks karakteriks see, et ta peaks olema kange jahikoer, aga tegelikult on paras hipi, kes ei suuda lillelegi liiga teha, pardist või metsseast rääkimata. Loodusega kooskõlas elamine, vägivallatu maailmanägemine väljenduvad siin kõige argisemates olukordades. Sest tõesti – milleks tappa looma, kui su ainus eesmärk on tema naha või sarvedega teiste inimloomade ees uhkeldada? Ramsesele tundub palju arukam karule vihma eest varju pakkuda ja linnukestega võileiba jagada. Vaatamata tugevale sisemisele tsensuurile õnnestus Ernitsal ikkagi ekraanile tuua kanged teisitimõtlejad!

Režissöör Heiki Ernits, helilooja Olav Ehala.
Tasuta

Naine

Kollektsioon koosneb kahest dokumentaalfilmist, mis heidavad pilgu naise muutunud olukorrale ja rollile ühiskonnas 1970ndatel ja 1980ndate lõpul Eestis. Filmid kajastavad sotsiaalseid teemasid, sealhulgas meeste ja naiste võrdlus erinevatel elualadel ja tööhõives, pereelu ning naise kui ema, töötaja ning hoolitseja roll nõukogude ühiskonnas. Filmid annavad mõtteainet ka selle üle, milline on naise sotsiaalne positsioon tänapäeval. Reet Kasesalu “Naine täna” (1974) on pisut irooniline, kohati üllatavalt kaasaegne, kuid samal ajal ka tolleaegsele propagandamasinale meele järele. Heini Drui ja Edvard Oja meesautoritena püüavad oma filmiga “...ja naised” (1989) näidata naiste suhtes mõistvat suhtumist – jääb vaataja otsustada, kuidas see neil õnnestus.
Tasuta

Sentimentaalne ehavalgus

Käesolev kogu pöörab tähelepanu kahele lavastuslikule harrastusfilmile - “Sentimentaalne novell” (1966) ja “Pika päeva ehavalgus” (1970). Need eristuvad oma sisult ja vormilt tavapärastest harrastusfilmidest, mis tihti kujutasid eelkõige dokumenteeriva kroonikafilmi vormis sündmusi ja igapäevaelu. Väljavalitud lühifilme iseloomustab originaalne vormiline eksperimentaalsus ja teatav poeetilisus, mis kannab teemakäsitlust emotsionaalselt. Filme seob ühtlasi ka Enn Säde loominguline osalus mõlema valmimises. “Pika päeva ehavalgus” on Villu Kalviku ja Rein Kärneri 16 mm filmilindil üles võetud poeetiline lühifilm elukaarel kulgemisest. Film nautis edu juba valmimise ajal, võites medaleid ja tunnustust nii Jugoslaavia, Austria, Soome, Leedu ja Balti liiduvabariikide amatöörfilmide festivalidel. „Sentimentaalne novell“ on Kalju Komissarovi lavastatud, Peeter Toominga 16 mm filmilindile üles võetud ja Enn Säde helikujundusega tarbimiskultuuri kritiseeriv eksperimentaalne armastusfilm. Ühena vähestest nõukogude aja underground-filmidest on see hakanud rohkem tähelepanu pälvima alles viimastel aastatel, näiteks 2018. aasta Orphan Film Symposium´il New Yorkis.
Tasuta

Retroreklaamid

1967. aastal asutati ENSV Riiklikule Kinokomiteele alluva reklaamibüroona Eesti Reklaamfilm. Sotsialistlikus impeeriumis, kus kaupa, mida reklaamida, õieti polnud ja turureeglid ei kehtinud, oli Harry Egipti juhtimisel suuresti kapitalistlike põhimõtete järgi üles ehitatud ettevõte ennekuulmatu ja omajagu hulljulge ettevõtmine, millest kasvas välja tohutult edukas ja põnev fenomen. Esimesed reklaamid toodeti Ameerikast saadud reklaamikäsiraamatu õpetuste järgi, lisaks võeti malli Soome televisioonist. Tegijate jaoks tähendas reklaam suuremat loomingulist vabadust ning nii sündis sotsialistlikust sisust läänelikus vormis iseloomulik stiil ja iroonilisel kombel sai reklaamist kaup, mida tarbiti. Reklaami tehti pea kõigele – tegijate sõnutsi nööpnõelast tuumajaamani –, luues sotsialistliku käsumajanduse tingimustes muinasjutulikult petlik mulje kaubaküllusest Nõukogude Liidus. Kroonilise kaubapuuduse kontekstis mõjuvad retroreklaamid omajagu absurdselt, kuid olid omas ajas uuenduslike vormilahenduste tõttu tohutult populaarsed. Tähtis ei olnud see, mida reklaamiti, vaid kuidas seda tehti. Pea kolme aastakümne jooksul tootsid sajad andekad filmitegijad ligi 6000 reklaamfilmi, millest on säilinud kahjuväärselt väike osa. Siinses valikus on toodud eripalgelisi ja põnevaid näiteid Eesti Reklaamfilmi toodangust selle õitsenguajal.
Tasuta

Pere ja kodu

Kogumik koosneb “Nõukogude Eesti” ringvaatepaladest, mis puudutavad pere ja koduga seonduvaid teemasid. Siin leidub palasid pereeluks valmistumisest nõukogude stiilis - perenaiste söögitegemise väljaõpe kodumajandustundides, töö- ja kodukultuuripäevad, kus võisteldakse majapidamistöödes ning noorpaaride õhtu koos erinevate võistlustega nii noorikutele kui ka peiudele - kuni abielu sõlmimise, pulmapeo ning pisipere sünnini. Huviväärne materjal on ka mitmikute sünni kajastamine. Nende hulgas on näiteks Haapsalu rajooni Edasi kolhoosis Saulepite perekonnas sündinud kolmikud, keda on filmikroonikas jäädvustatud lausa kolmel korral - kõigepealt vastsündinud maimukestena, seejärel nelja-aastaste mudilastena ning lõpuks esimesse klassi astuvate koolijütsidena. Omapärane leid on ka lugu isadepäeva tähistamisest Tallinna 21. Keskkoolis 1963. aastal, kus kokku tulnud seltskond tõdeb ühiselt, et “laste kasvatamine on siiski ka meeste töö”.
Tasuta

Eesti kino lävepakul

Tähtsaimad nimed Eesti dokumentalistikas pärast esimese filmimehe Johannes Pääsukese loometee liigvarast katkemist, juba Eesti Vabariigi ajal, olid teiste seas Konstantin Märska, Theodor Luts ja Armas Hirvonen, kelle teoste näited käesolevas valikus on esindatud. Kollektsiooni kuuluvad Märska filmitud väljendusrikkad kroonikakaadrid 1936. aasta lihavõttepühade-eelsest turust Petseris ja Tallinnas, samuti 1937. aastal juba helifilmina teostatud Eesti Kultuurfilmi pala „Pilte Tallinna õunaturult“. Tähelepanuväärne on uuendusmeelse tehnikahuvilise Märska tehtud Eesti esimene (ja ainus säilinud) trikkfilm “Tallinna turg” aastast 1926. Theodor Lutsult on kogumikku valitud Abrukat ja Saaremaad kujutavad säilinud osad 1931. aastal välisministeeriumi tellimusel valminud Eesti esimesest suuremast kultuurfilmist “Kas tunned maad…” ning gaasirünnaku õppefilmist “Gaas! Gaas! Gaas!”. Armas Hirvonenilt aga humoorikate lavastuslike elementidega populaarteaduslik film “Ajalehe sünd” 1935. aastast, mis pühendatud ajalehe Vaba Maa 15. juubelile.
Tasuta

Esimene Pääsuke

"Esimene Pääsuke" on Eesti esimese elukutselise filmimehe Johannes Pääsukese säilinud filmide kollektsioon. Päevapiltnikuna alustanud Pääsuke jõudis oma fotoaparaadist ehitatud algelise filmikaameraga üles võtta ligi 40 filmi, millest 10 on säilinud ning hoiul Rahvusarhiivi filmiarhiivis. Pääsuke tegi kaastööd ka filmikompaniidele Pathé, Gaumont ja Eclair ning oli üks Estonia Filmi asutajaid. Tema dokumentaalfilmide iseloomustavaks märksõnaks on loomingulisus ja tugev kunstiline alatoon. Mängufilmi vallas sai ta "käe valgeks" tõsielul põhineva poliitilise satiiriga "Karujaht Pärnumaal" (1914), mis käsitleb allegoorilis-satiiriliselt eestlaste ja sakslaste kokkupõrget Pärnu linnakogu valimistel. Päevapiltnikuna leiba teeninud Pääsukesel jäi see katsetus viimaseks, sest tema liig üürikeseks jäänud aeg kulus suuresti kohalike suursündmuste, riiklike tähtpäevade, kultuurielu ja spordivõistluste filmilindile ülesvõtmiseks. Tänaseni kuuluvad eesti dokumentalistika kullafondi Johannes Pääsukese Eesti Rahva Muuseumi ülesandel valminud etnograafilised filmid ja kümned tuhanded klaasplaatidele jäädvustatud fotonegatiivid Eesti erinevaist paigust.
Tasuta

Söömine on ainus töö, mis toidab

Tootmist käsitlevate ringvaadete seas leidub hulgaliselt palasid, mis kajastavad toiduainetööstust ja selle arenguid. Käesolevas kollektsioonis leidub palasid perioodist 1945-1963, mil olulisteks teemadeks olid automatiseerimise protsessid ja toodangu kvaliteedi pidev tõstmine. Ülevaate saab toiduaineid tootvatest tehastest nagu šokolaadi- ja kommivabrik Kawe (hilisem Kalev), Tallinna Leivatehas, Tallinna Piimakombinaat, võitööstused Lüganusel, Põltsamaal ja Vändras ning Tartu konservitehas.
Tasuta

Üheksa ametit

Kes oleks võinud arvata, et muusikakooli direktor on vabal ajal esperanto keele aktivist või et näitlejana leiba teeniv härra on koduseinte vahel entusiastlik puunikerdaja ja kaktusekasvataja? Käesolev kollektsioon koosneb põnevatest portreepaladest mitmesuguseid huvitavaid ameteid, harrastusi ja hobisid pidavatest inimestest. Portreteeritavate seas leidub tuntud inimesi nagu Debora Vaarandi ja Friedebert Tuglas, ent ka vähem tuntud teadlasi, kunsti- ja kultuurivaldkonna tegelasi, töölisi ja teisigi.
Tasuta

Teadus

Teaduse edasiminekutest ja kasulikkusest tööstusele, kolhoosidele, rahvamajandusele ja paljudele muudele olulistele eluvaldkondadele jutustavad käesolevasse kogumikku valitud “Nõukogude Eesti” ringvaatepalad aastates 1948-1966. Kogus leidub palasid alates Tartu ja Tõravere observatooriumite tööst, Teaduste Akadeemia instituutide tegevusest, põlevkivi erinevatest kasutusvõimalustest kuni geoloogilise mineviku avastamisele ürgkalade säilmete abil, kasside ajutalitluse ja Kuu uurimiseni.
Tasuta

Lenda, lenda, lenda!

Kollektsioon on koostatud ringvaatepaladest lennunduse valdkonnast. Mitmete palade keskmes on Tallinna lennujaam ja sealne igapäevatöö, tutvustatakse ka uut lennujaamahoonet, uusi lennuliine (Tallinn-Pärnu, Tallinn-Odessa jt) ning soovitakse õnne juba 3 miljonit kilomeetrit õhus veetnud lendurile. Teise suure osa paladest moodustab purilennusport, langevarjurite tegemised ning lendurite õppused. Kajastatakse ALMAVÜ (Armee, Lennuväe ja Merelaevastiku Abistamise Vabatahtlik Ühing) erinevaid tegevusi, näidatakse purilennudemonstratsioone ja -võistluseid ning tutvustatakse 500. langevarjuhüppe teinud meest.

Tasuta

Haridus

Kogumik “Nõukogude Eesti” ringvaatepalasid, mis räägivad laste haridusteekonnast alates esimesest koolipäevast kuni abiturientide küpsuseksamite sooritamiseni. Näeme algkooliõpilaste emakeele, vene ja inglise keele tunde, keskkooliõpilaste praktilisi tootmisõpetuse tunde autobaasis ja tehases Marat ning seda, kuidas õpilased osavate käte ringis ise näitlikke õppevahendeid meisterdavad. Samuti tutvustatakse mitmesuguseid edasiõppimise võimalusi kutsekoolides ning Tallinna Polütehnikumis, kus täiendavad end ka juba varasema töökogemusega täiskasvanud. Kogumiku ringvaatepalad on valminud ajavahemikul 1940-1968.
Tasuta

Noorus on ilus aeg

Käesoleva kollektsiooni keskmes on ajastule omased arvukad noorsoofestivalid, suvepäevad, spordivõistlused ning töö- ja puhkelaagrid, kus aktiivsed noored kaasa lüüa said. Peamiselt on palade peategelasteks keskkooliõpilased, kutsekooli kasvandikud ja tudengid. Lisaks üksikpaladele leiduvad kogus ka mõned temaatilised ringvaated, mis koosnevad erinevatest noorte mitmekülgseid tegemisi kajastavatest paladest. Kõik väljavalitud ringvaatepalad pärinevad ajaperioodist 1955-1966.
Tasuta

Lapsed

Selle kollektsiooni ringvaatepalad kujutavad mitmekülgselt laste igapäevaelu - lasteaias käimine, pioneerilaagrid, koolitunnid, spordiüritused, erinevate hobidega tegelemine ja muud kasvatuslikel või hariduslikel eesmärkidel läbiviidud tegevused ja sündmused. Kajastust leiavad ka tähtpäevad nagu emadepäev ja näärid, mida tähistatakse suurte pidustustega. Kogus leidub ka paar temaatilist ringvaadet, mis keskenduvadki peaasjalikult huvitavatele lugudele lastest ja noortest, mida mõnikord juhatavad sisse ka lapsdiktorid ise. Palad on välja nopitud aastatest 1948-1966.
Tasuta

Ehitus ja arhitektuur

Käesolevasse kollektsiooni on kokku kogutud ringvaatepalad, mis käsitlevad ehituse ja arhitektuuri valdkonda aastatel 1957-1966. Pärast sõda, 50ndatel ja 60ndatel hoogustus linnade ülesehitus ning uuselamurajoonide rajamine. Massehitusega kaasnes linnade ilme mitmekesistumine, moderniseerimine ja tööhõive kasv, aga kaasnesid ka erinevad probleemid, mis oma aktuaalsuses leidsid tee ringvaatepaladesse. Kogus leidub palasid hoonete ja sildade sõjajärgsest taastamisest (teater Vanemuine, Tartu Kaarsild), uute linnarajoonide (Mustamäe) ning ehitiste (Laululava, Tallinna Keskkaubamaja, Narva sild jt) planeerimisest ja ehitamisest (uute hoonete planeeritavate projektide maketid, eskiisid) ning uuendustest ehitusvaldkonnas - kokkupandavate majade tootmine, vagunelamud ja teised modernsed elamud.
Tasuta

Transport

Kollektsiooni on koondatud nii ühistranspordi kui ka individuaalsete sõidukitega seotud palasid, mis on üles võetud perioodil 1945-1966. Ühistranspordiga seotud palad on eelkõige Tallinna-põhised ja tutvustavad trammi-, bussi-, trollibussi- ning rongi uusi liine, sõidukite tootmist ja remontimistöid ning uuendusi nagu automaatsed rahalugejad bussides. Lisaks leidub nende seas ka näiteks kriitiline pala “jänestest” ühistranspordis. Meretranspordi valdkond on esindatud palaga jõelaev Lermontovist, mis liikleb Tartu-Pihkva liinil. Individuaalsete sõidukite palad keskenduvad peamiselt sõiduautodele, kuid nende hulgas on pala ka motoroller Vjatkast. Populaarseteks sõiduautomudeliteks on Moskvitš, Pobeda, Zaporožets ning Volga. Kaks pala räägivad loteriivõitjatest - 7-aastane Jüri võidab vanaema kingitud loteriipiletiga Moskvitši ning kondiitrivabriku noortöötaja Heino võidab samuti loteriiga Volga. Treial Arkadi aga ei jää lootma loteriivõidule ning ehitab ise pojale miniauto, mis võtab sisse lausa 15 km/h. Samuti on põnev jälgida pala meistrivõistlustest autojuhtimisoskustes - võetakse mõõtu täpsussõidus ning eeskirjade tundmises.
3.90 €

Nunnud nukufilmid

Paras pisike kogumik multikaid põngerjatele, pärit vanematest aegadest. Need on nukufilmid, mis kõnetasid praeguste laste vanemaid ja vanavanemaid.
Tasuta

Keha ja keel

Ühe minuti filmid 2022. Linastuvad ühe minuti filmid on justkui lühikesed visuaalsed haikud, autorite interpretatsioonid teemas "KEHA ja KEEL". Nad on täpsed, teravad, toredad ja kindla pikkusega. Ühes minutis ei pruugi olla tingimata klassikalist narratiivi, kuid luuakse olustik, eksperimenteeritakse filmivormiga ja võttes luubi alla mõni elukilluke, ollakse žanriliselt mänguline.
Tasuta

Kui kõnnib mannekeen...

Moeteemad löövad laineid ja kütavad kirgi lugematutes meedia- ja uudisteväljaannetes. Ka “Nõukogude Eesti” ringvaated ei ole siinkohal erandiks. Millised on uusimad moesuunad tööriiete puhul? Milliseid rõivaid võiks kanda kevadhooajal? Aga milliseid jalatseid? Kas moedemonstratsioonidel nähtud kaunilõikelised kleidid jõuavad ka poelettidele? Käesolevasse kollektsiooni on valitud ringvaatepalad aastatest 1954-1965, mis toovad vaatajani reportaaže rõivaste ja jalatsite moedemonstratsioonidest ning olulistest moevaldkonna ettevõtetest nagu Tallinna Moemaja ning kauplus Mood. Omaette põnev pala on vaateakende dekoreerijatest.
Tasuta

Digikultuuriaasta

Ühe minuti filmid aastal 2020. Eesti Filmi Instituudi poolt korraldatavale konkursile esitatud ideede seast tehakse valik nn anonüümselt ehk loeb ainult sisu ja etteantud teema interpretatsioon. Valminud eriilmelised filmid avavad ja näitavad elu ja meid ümbritsevat digitaalset keskkonda kogu oma mitmekesisuses.
Tasuta

Tootmine

Tootmine on ringvaadetes üks kajastatumaid teemasid. Käesolevasse kollektsiooni on koondatud näited olulisematest tehastest ja tootmisüksustest ajavahemikul 1941-1966, mil tööstusliku tootmisega seondus pideva progressi ja tootlikkuse tõstmise vajadus. Vaatajal on võimalus tutvuda tehaste tööprotsesside, automatiseerimise arengutega, uuenduslike töövõtetega ja tublide normiületajatega. Legendaarsetest tööstusettevõtetest saab külastada Tarbeklaasi, Põhjala kummitööstust, Volta elektrimootorite tehast, trikotaaživabrikut Marat, tubakavabrikut Leek, Kehra tselluloositehast, Balti Manufaktuuri ning naha- ja jalatsikombinaati Kommunaar.
Tasuta

Keel ja keskkond

Ühe minuti filmid 2021. Eesti Filmi Instituudi poolt korraldatavale konkursile esitatud ideede seast tehakse valik nn anonüümselt ehk loeb ainult sisu ja etteantud teema interpretatsioon. Valminud eriilmelised filmid avavad ja näitavad elu ja meid ümbritsevat keskkonda kogu oma mitmekesisuses.
Tasuta

Loodus ja loomad

Loodus on imeline! Kollektsioon viib seiklema Matsallu, Endla sohu, Alutaguse ürgmetsadesse ja Kuimetsa koobastesse. Samuti tutvustatakse mitmesuguseid karvaseid ja sulelisi, kes elavad nii looduses kui ka inimestega koos. Kas oled näinud kitse korteris elamas? Aga oravapoegi? Kas oled kohanud linnatänaval filmitähest karu või tsirkuseartistist elevanti? Teenistuskoerad saavad enda parimaid külgi demonstreerida näitustel, akvaariumikalad looduspoe väljapanekutes. Lisaks leidub palasid looduse vingerpussidest nagu tormid ja üleujutused, sekka ka pala inimtekkelisest katastroofist - metsapõlengust. Loodust uurivad ja jälgivad metsavahid, õppurid ning teised asjatundjad.
Tasuta

Terves kehas terve vaim

Kollektsiooni on koondatud mitmesugused tervisega seotud palad ajaperioodist 1948-1966. Käsitletakse haiguste ennetamist (vaktsineerimine, vitamiinide tootmine), erinevaid raviprotseduure (südameoperatsioon, tehisneeru paigaldamine, hambaravi võtted), ravimite tootmist (rästikumürgist saadud ravim Vipratox) ning uusi tehnilisi arenguid (röntgenbuss, paremad võimalused südametegevuse mõõtmiseks). Tähelepanu juhitakse ka doonorluse olulisusele ning tähistatakse Punase Risti juubelit.
Tasuta

Avalik kord

Avaliku korra ja selle rikkumisega seotud palad on enamjaolt kriitilise sisuga. Kollektsioonis sisalduvates palades kajastatakse liikluseeskirjade rikkumisi ja lavastatakse õnnetusi, mis võivad juhtuda eeskirjade eiramise tõttu, manitsetakse alkoholi liigtarbijaid ning käsitletakse mitmesuguseid teisi ühiskondliku korraga seotud teemasid.
Tasuta

Kalandus

Kollektsioon koondab kalade püügi, kaitse, kasvatuse ja tööstusliku töötlemisega seotud palasid “Nõukogude Eesti” ringvaadetes ajavahemikul 1941-1965. Tõsiste kalapüüki kajastavate palade sekka on valitud ka paar humoorikamat leidu, näiteks pala muhedatest kalameestest jääpüügil ning rääkivad kalad röövpüüki käsitleva kriitilise pala lõpus.
Tasuta

Taimekasvatus

Taimekasvatus on põllumajandusteemalistes “Nõukogude Eesti” ringvaadetes populaarne temaatika. Siinses kollektsioonis leidub läbilõige sagedamini käsitletud taimekasvatuse valdkondadest ja võtetest aastatel 1940-1966. Põlluharijate elu kergendas kartulipaneku mehhaniseerimine ja kombainide abi viljakoristusel. Viljapuusortide arendamisel ja köögiviljade kasvatamisel peeti väga oluliseks mitšurinlikke võtteid, mis põhinevad sordiaretaja Ivan Mitšurini näpunäidetel.
Tasuta

Loomakasvatus

Mahuka osa “Nõukogude Eesti” ringvaadetest moodustavad põllumajandusele pühendatud palad. Üheks populaarseks alateemaks on loomakasvatus, mille kohta leidub mitmekülgset materjali. Käesolevas kogus sisalduvad palad “Nõukogude Eesti” ringvaadetest vahemikus 1949-1963. Kujutatakse mitmesuguseid karvaseid ja sulelisi ning loomulikult tuuakse esile erinevaid tolleaegseid uuendusi loomakasvatuses - elektrilüps, kahekorruseline sigala, tööde mehhaniseerimine lautades ja palju muudki. Vahvaid momente leidub nii sigade argipäevast (näiteks põrsaste pesupäev), aga ka veidi eksootilisemate loomade nutriate elukommetest.
Tasuta

Puhkehetkedel

Kui suur osa “Nõukogude Eesti” ringvaatepaladest käsitleb tööd ja produktiivsuse tõstmist erinevates valdkondades, siis käesolev kollektsioon peegeldab hetki, mil tööinimene saab kohustused kõrvale jätta ning end lõdvaks lasta. Olgu selleks talveaeg või südasuvi. Kuna meie laiuskraadidel on parim aeg puhkamiseks siiski just suvekuudel, tutvustatakse populaarseid suvituspiirkondi nagu Pärnu, Narva-Jõesuu ja Aegviidu. Ühtlasi esitletakse uusi spordialasid nagu badminton ning moodsa hularõnga mitmekülgseid kasutusvõimalusi. Põnev on näha ka 1958. aastal üles võetud allveekaadreid akvalangistide tegutsemisest Viitna järve põhjas.
Tasuta

Talisport

Küll on kena kelguga, suuskadega või miks mitte ka mootorrattaga hangest alla lasta! Talispordikollektsioonis leidub palasid kõikvõimalikest viisidest sportlikuks talve nautimiseks - suusatamine ja suusahüpped, uisutamine, jääpurjetamine, talimotokross ning palju muudki. Lisaks on kajastatud talisportlaste suviseid treeninguid nagu näiteks rulluiskudel harjutamine või suusahüpped lumeta hüppetornist.
Tasuta

Veesport

Kollektsioon aitab avastada veespordi mitmekülgset maailma läbi arvukate kajastuste “Nõukogude Eesti” ringvaadetes aastatest 1948-1962. Palade temaatika ulatub ujumiskooli tundidest pisematele spordihuvilistele kuni meistersportlase Iskander Faizullini 200 km pikamaaujumiseni Amuuri jõel, kohalikest veepallivõistlustest kuni purjetamiseni. Paaris palas kajastatakse ka põnevat spordiala veesuusatamist, sealhulgas veeslaalomit, mis 1960ndatel Eestis populaarsust kogus.
Tasuta

Pallisport

Kas teadsid, et kunagi tehti üle-Eestilisi üleskutseid leidmaks iseäranis pikki noormehi ja neide, kellest võiks saada meie korvpalli tulevik ning kes viiksid rahvusmeeskonna võidukate tulemusteni? Kas oled kunagi näinud, kuidas mootorratastel võistlejad lumisel väljakul jalgpalli mängivad? Kui ei, siis siin on sinu võimalus näha reportaaži motopalli matšilt! Lisaks leiab käesolevast kollektsioonist huvitavaid palasid ka traditsioonilisematest pallispordialadest nagu jalgpall, võrkpall ja korvpall.
Tasuta

Motosport

Mootorid mürisevad, kummid vilisevad, võistlejad kihutavad lumistel ja vihmastel võidusõiduradadel, pealvaatajate ergutuskoor kõlamas mändide all - nii mõnedki kroonikakaadrid motospordile pühendatud kollektsioonis võiksid vabalt kuuluda filmiklassika “Vallatud kurvid” stseenidesse. Võistlustules on erinevatesse masinaklassidesse kuuluvad mootorrattad, külgkorvidega mootorsõidukid, kartautod, Volgad ja Moskvitšid ning isegi veoautod. Samuti leiab kogust pala Eesti esimesest, 1958. aastal valminud Vormel 3 tüüpi võidusõiduautost Estonia 1.
Tasuta

Tantsi, nagu keegi ei vaataks

Lisaks laulurahvale on eestlane ka tantsulõvi! Seda peegeldab ka ringvaadetes tantsimisele pühendatud palade hulk. Tantsupidude traditsioon ulatub tagasi 1930ndatesse, rahvatantsu juured aga veel palju kaugemale. Ja ega meie kultuuris ainult rahvatants olulisel kohal ole. Käesolev kollektsioon koosneb paladest, mis on üles võetud suuremate tantsusündmuste eel, kohalikes huvikeskustes isetegevuslaste kokkusaamistel ja tantsusaalides. Siit leiab peotantsu ja välismaiste külaliste esitusi, aga ka näiteks õpetliku pala sellest, kuidas ikkagi õigesti tantsida. Huvilised saavad ära õppida ka “uue” tantsu, mida nimetatakse hully-cully’ks. Pind päkka!
Tasuta

Teater

Teatrimaailm on kirev ja värvikas! Teatriteemalise kollektsiooni hulka on valitud palasid nii lavalt kui ka kulisside tagant. Saab elada kaasa armastatud näitlejate Ants Eskola, Salme Reegi ja Hugo Lauri loomingule, olla tunnistajaks õrnade luikede graatsilisele tantsule Tšaikovski aegumatus balletiklassikas, reisida külalisesinejate saatel 7. sajandi Hiinasse ning palju muud põnevat.
Tasuta

Muusika ja laul

Eestlased on teadagi laulurahvas. Seda tõendavad ka “Nõukogude Eesti” ringvaadetes kajastatud ohtrad kultuurisündmused, mille hulgas on muljetavaldav osa just muusikal ja laulul. Käesolevast kogust leiab portreepalasid tuntud muusikutest nagu Eri Klas ja Hendrik Krumm, tutvustavaid palasid ansamblitest Laine ja Metronoom, aga ka amatöörmuusikute tegevust kajastavaid palasid. Kollektsiooni valitud palades tegutsevad nii suured kui ka väikesed muusikud ja lauljad, kuulda on nii rahvamuusikat kui klassikalist ja estraadimuusikat, lisaks on terve ringvaade pühendatud 1966. aastal Tallinnas toimunud rahvusvahelisele džässifestivalile. Huvitav leid on lugu emiritonist - omapärasest elektroninstrumendist, hilisema süntesaatori eelkäijast.
Tasuta

Kino peab saama!

Kollektsioon keskendub filmide tootmise, kinohoonete valmimise ning filmivaldkonna oluliste sündmuste kajastamisele “Nõukogude Eesti” ringvaadete palades aastatel 1930-1966. Saab kiigata legendaarsete mängufilmide nagu “Põrgupõhja uus vanapagan”, “Mis juhtus Andres Lapeteusega?” ja “Valgus Koordis” võtteplatsidele ning jälgida, kuidas näeb välja päev Tallinna Kinostuudios, kus toimub järjekordse ringvaate kokkupanek. Samuti on võimalik kaasa elada Sloveenia filmitähe Ita Rina vastuvõtule Balti jaamas, kes kehastab naispeategelast Eesti-Saksa ühisfilmis "Kire lained" (1930). Äratundmisrõõmu jagub küllaga, sest ekraanilt vilksab läbi mitmeid tuntud filmitegijaid ja näitlejaid - Georg Ots, Ita Ever, Herbert Rappaport, Hugo Laur ja paljud teised. Ent lisaks valdkonna õnnestumistele leidub ka kriitilisema tooniga palasid kinode ehitamise teemal - ehitustööde venimine ja kehv kvaliteet panevad kinosõprade kannatuse proovile.

Edastused

Luu ja nahk

Hetkel toimub
Maimu võitleb deemoniga, kes ähvardab ta hinge üle võtta. Ainus viis olukorrast võitjana välja tulla, on leida viis, kuidas kehale tekkinud haavu ravida.

Hiirejaht

Hetkel toimub
Hiiri pole näha ja kassid jäävad magama. Salamahti tulevad hiired, seovad laisad kassid sabapidi hiirelõksu külge ja teevad nõnda lustaka sõidu.

Ramsese vembud III

Hetkel toimub
Ramses on jahikoer, kes armastab loomi ja linde. Kuna tema peremehel on suur kirg jõe äärde ja metsa minna, peab Ramses hajameelse peremehe aitamiseks kalade ja metsaelanikega suhteid looma. Nõnda juhtubki, et vahel saab saakloomast tänulik seltsiline ja lindudest-kaladest meeleolukas piknikuseltskond. Lahke ja kaastundlik Ramses on eeskujuks oma vahel mõtlematult tegutsevale peremehele. Jahimehelugusid jutustada aga meeldib neile mõlemale.

Patarei partii

Hetkel toimub
Kes liigutab ettureid? Lühike malefilm 1940ndate Põhja-Tallinnast, Patarei vanglast. Idee põhineb omaaegsete kinnipeetavate memuaaridest, kus kirjeldati keelatud kommunikatsiooni morsekoodi abil läbi vangla seinte.

Naerupall

Hetkel toimub
Võlupall hüpleb mööda linna ringi ning lohutab ja rõõmustab kõiki oma teekonnal. Naerupall teeb tuju heaks nii noortel kui vanadel, nii hädasolijatel kui tülitsejatel. Lõpuks saab ka palli väike omanik aru, et tema pall toob rõõmu kõigile ning poiss on õnnelik.

Lend

Hetkel toimub
Abstraktne ja suure üldistava jõuga film inimese lennuunistusest ning selle unistuse teostumisest.

Iga sein elab oma elu

Hetkel toimub
Tööstuslikus linnaosas paikneb sein.

Punane raamat

Hetkel toimub
See film on inspireeritud arvutimängudest ning kaamera liigub sarnaselt arvutimängu tegelasega. Kaamera liigub koduümbruse metsas. Kaamera suumib peale ja eemale, otsib puude otsast, põõsaste alt, rohust. Selles loos ei otsita vaenlast, vaid erinevaid looma ja linnuliike, kes võiksid kodumetsas elada, aga keda enam kahjuks ei leia. Need on Punase raamatu liigid, kes on hävinud või hävimisohus.

Uus Meremaale

Hetkel toimub
Isegi suur elu koosneb väikestest unistustest.

Seljad

Hetkel toimub
Mis loom see on, kes Eesti telekaadreid nõnda luusib? Mis saaki ta jahib? Kuhu ta läheb? Mismoodi nad paljunevad? On nad ohus? Seljad! Loodusdokumentaalfilm teleselgadest.

50 aastat hiljem

Hetkel toimub
Ilu võib kaduda, aga vaim peab vastu pidama!

Tühimik

Hetkel toimub
Minutifilm viib vaataja määramatu kaugusega tulevikku ja jutustab nukra loo teadmata põhjusel üksi jäänud nutiseadmetest, kes hüüavad oma “omanikke” taga. Mis saab siis, kui inimkond kaob ja jätab enda loodud tehisintellekti peremeheta?

Näost näkku

Hetkel toimub
Väike vaheldus veebikoosolekule.

Pilve muinasjutud

Hetkel toimub
Kaotame ennast pilvedesse.

Meelte vallas

Hetkel toimub
Ood kehale ja meeltele. Minutijagu hetki inimeste eludest, kus viie meele katkematu voog loob igas viivus uue maailmapildi.

Suur põgenemine

Hetkel toimub
Ajaloomuuseumi taga pargis aega veetvad nõukogudeaegsed skulptuurid plaanivad põgenemist ja uusi avantüüre.

Ikkagi inimene!

Hetkel toimub
Üha rohkem peame internetis tõestama, et me (inimesed) ei ole robotid. Kuid mida teha siis, kui meil on alust kahtlustada, et inimene teisel pool ekraani võib tegelikult olla hoopis AI?

Kihnu neiu

Hetkel toimub
Kihnu esivanemate tarkusi ja oskusi kannavad edasi saarel elavad noored neiud. Dokumentaalne olustikufilm tutvustab Kihnu saare rahvariiet.

Aadam

Hetkel toimub
Lilled, päikesepaiste, heinamaa...  ja arvutimäng.

Metsamuinasjutt

Hetkel toimub

Leid

Hetkel toimub
Et märkaks märgata, mis kallis.

Tähistaevas

Hetkel toimub
Katrin Tegova film viitab kaasaja maailma ühele süvenevale tõvele - kõigeks on vaja luba ja kõike tuleb reguleerida.

10 000 sammu

Hetkel toimub
Kui keha ja kell räägivad eri asju.

Jussikese seitse sõpra

Hetkel toimub
Jussikesele meeldib üle kõige pühapäev. Siis on kogu pere kodus, kõik saavad puhata ja teha seda, mis kõige rohkem meeldib. Teised päevad Jussikesele niiväga ei meeldi, sest siis peab tema lasteaias ja vanemad tööl olema. Jussike otsustab pühapäeva üles otsida ja paluda, et pühapäev talle tihedamini külla tuleks. Jussikese tee pühapäeva juurde kujuneb päris pikaks, aga ootamatult vahvaks ja huvitavaks. Ta kohtab oma teekonnal ka teisi nädalapäevi ja saab kõigiga suureks sõbraks.

Ramsese vembud II

Hetkel toimub
Ramses on jahikoer, kes armastab loomi ja linde. Kuna tema peremehel, hajameelsel jahimehel on suur kirg metsa minna, ei saa Ramseski kodus lesida ja unistada, vaid peab vähemalt näiliselt oma jahikoera kohustusi täitma. Koos satuvad nad pidevalt täbaratesse olukordadesse. Juhtub sedagi, et huupi tulistatud haavlid tuleb pärast karu kasukast ükshaaval välja noppida ning et peibutusvile meelitab põdralt välja võimsa ooperiaaria. Lahke ja kaastundlik Ramses on eeskujuks oma vahel mõtlematult tegutsevale peremehele. Jahimehelugusid jutustada aga meeldib neile mõlemale.

Sünnipäev

Hetkel toimub
Kui hirm ja ootusärevus võiksid tappa...

Mälestuspäev

Hetkel toimub
Soe, aga groteskne tulevikuvisioon, kuidas inimesed suhtlevad oma surnud lähedasega.

Tihumeeter

Hetkel toimub
Metsadebatt on nõudnud aastatega tihumeetrite jagu lehepinda. Vahetunud on 7 valitsust – probleemi pole lahendatud. Eesti on riigi pindala ja raiemahu suhtes Euroopas nr. 1.

Oomen

Hetkel toimub
Minutifilm „Oomen“ toob vaatajate ette esmapilgul argise dialoogi tavalise inimese ja nutikõlari vahel, mis aga kiiresti kurjakuulutava pöörde võtab ja meie peategelase dilemma ette seab. Kuidas käituksime meie olukorras, kus nutikõlari nutikus muutub liiga nutikaks?

Teekond

Hetkel toimub
Lõbus ja seikluslik lühifilm ühe roboti tööteekonnast ja tema mõtetest meie maailmas.

Valgus ei saagi vanaks

Hetkel toimub
Hommage Jaan Kaplinskile ja vanaisa Heinole. Valgus seob meid ka siis, kui me kunagi ei kohtu.

Värvilind

Hetkel toimub
Must-valges maailmas sünnivad värvilised linnud – punane, kollane, sinine, roheline, violetne. Igaüks neist toob maailma kaasa ühe värvi. Linde ründab kass, kes tahab neid hävitada. Linnud võidavad kassi. Nad ühinevad imekauniks värvilinnuks. Hele, ilmetu must-valge maailm muutub mitmevärviliseks.

Maitse elu

Hetkel toimub
Poole miljardi aastaga on Maakeral arenenud hulk taimseid ja loomseid hõrgutisi. Film on selle protsessi allegooria gurmaani vaatenurgast. NB! Tühja kõhuga pole soovituslik filmi vaadata!

Vigade parandus

Hetkel toimub
Film tülist ema ja tütre vahel, mis viib ootamatu keelelise tõdemuseni.

Forte Fortissimo

Hetkel toimub
Lindal on üks tavaline töine teisipäev...

Äratundmine

Hetkel toimub
Me kulgeme läbi omavahel võistlevate märkide maailma, kus märgi sügavam tähendus jääb tihti arusaamatuks.

Rattas

Hetkel toimub
Pintsakus mees jookseb läbi linna. Ikka ja jälle. Ta ei mäleta, kuhu ja miks ta jookseb.

Lugu jänesepojast

Hetkel toimub
Jänesepoeg ei taha kuidagi õhtul magama jääda. Jänkuema hirmutab teda küll rebase, hundi ja karuga, kuid poeg kelgib, et ei karda neist kedagi. Äkki ilmub põrandale pisike hiir - kiiresti poeb jänesepoiss teki alla.

Ramsese vembud I

Hetkel toimub
Ramses on jahikoer, kes armastab loomi ja linde. Kuna tema peremehel, hajameelsel jahimehel on suur kirg metsa minna, ei saa Ramseski kodus lesida ja unistada, vaid peab vähemalt näiliselt oma jahikoera kohustusi täitma. Koos satuvad nad pidevalt täbaratesse olukordadesse ja vahel juhtub sedagi, et saakloomast saab mänguseltsiline ja lindudest-kaladest piknikuseltskond. Lahke ja suuremeelse loomuga Ramses on eeskujuks ka oma vahel mõtlematult tegutsevale peremehele.

Ai-ai-ai

Hetkel toimub
AI-AI-AI, AI-AI-AI, mis siis reisijatest sai?

Paha lugu: Nõiutud

Hetkel toimub
Keskealine kirjanik Rainar avastab perekonnaga väljasõidul, et toidukraam on maha jäänud. Koos tütre Keterlyniga toiduotsingutel ekseldes jõuab Rainar üksildasse metsatallu, kus elab salapärane Liina, kes kirjaniku oma mõjuvõimu alla võtab. Film kuulub kassetti "Paha lugu", mis räägib viiel erineval moel inimsuhetes varjul olevatest hoovustest, olukordadest, millest puhtalt pääseda on praktiliselt võimatu.

Fotoalbum

Hetkel toimub
Üks pilt koosneb vähem kui seitsmest sõnast!

Sõrmejälg

Hetkel toimub
Jätame siia maailma erilise jälje.

Eeltakt

Hetkel toimub
Hetkes enne algust.

Ramsese vembud IV

Hetkel toimub
Edgar Valteri samanimelise raamatu ainetel loodud filmis leiab Ramses endale sõbraks koerapreili ja saab kavalusega jagu huligaansest kassist.

Hiina nuudlid

Hetkel toimub
Mees on alasti ja hulk naisi ümberringi. Mis toimub meesaktimodelli sisekosmoses, kui teda visandab rühm naisi?

Õppevideo

Hetkel toimub
Noor isa istub arvuti taga, võimlemispalli otsas, karjuv titt süles ja läbib koolitust, kuidas lapsega hakkama saada.

Ikoonid ekraanil

Hetkel toimub
Nii nagu meil on ka ikoonidel omad eesmärgid. Neid ühendab aga soov saada puudutatud Suure Kursori poolt. See ei pruugi aga olla lihtne saavutus.

Eastern

Hetkel toimub
Vesterni stiilis lugu, mis kombineerib Eesti looduse ja keskkonna elemente laste fantaasiamaailmaga.

Uued P(r)illid

Hetkel toimub
Uued prillid või uued pillid?

Kanamaski

Hetkel toimub
Kalambuur kanast, kes kasutas pandeemia aega õppimiseks.

Surmatants

Hetkel toimub
Universum algas Suurest Paugust. Sellel ajal kedagi kohal ei olnud, aga kaja on kuulda siiani. Alati on mõeldud, et see oli hiiglaslik plahvatus, millest tekkis kõik, mis on olemas. Aga mis siis, kui see oli lihtsalt kellegi aevastus?

Kasvulava

Hetkel toimub
Kunagi küsiti Charlie Chaplinilt kuidas teha filmi. - No, ütle üks hea filmiidee. - Selleks ei ole palju vaja, ütles Chaplin, võtke vann, pange laps vanni ja andke talle kätte tükk seepi.

Disko

Hetkel toimub
Mängulise dokumentaalsusega fikseerib see filmike laste seiklus- ja mängusaali elu korraldaja Tarmo katset uue aja disko korraldamisega hakkama saada.

Janu

Hetkel toimub
Kel janu, sel viis. Sõnad vormuvad korduvas kääksus improviseeritult lauluks, mis viib omakorda tähelepanu eemale füüsiliselt raskuselt ja muudab töötegemise lihtsamaks.

Unejutt koerale

Hetkel toimub
Lugu räägib lapse ja koera suhtest, mis väljendab siirast puhast ja vahetut, vastastikku usaldust ja tingimusteta armastust. Julgust kõva häälega lugeda, kui ei ole ümber täiskasvanuid, kes parandaks või kommenteeriks lugemisoskust.

Aeg maha

Hetkel toimub
Fantaasiaküllane lugu kassist, kes kaotab aja ning satub seetõttu väga eriskummalistesse seiklustesse. Film nii väikestele kui suurtele.

Putain

Hetkel toimub
Ulmeline miniatuur ida ja lääne vahelistest skisofreenilistest suhetest. Väike, aga mitte armas, häiriv ja irooniline.

Garanteeritud AI-TA

Hetkel toimub
Kuidas tehisintellekt tegelikult toimib, ning selle metoodikaga kaasnev iroonia, mis on lihtsalt pikaaegse "varastamise" meetodi taasesitus mitme meedia/kunsti alal.

KKK

Hetkel toimub
Film on inspireeritud Artur Alliksaare luuletusest ,,Alternatiive’’. Tehisintellekti ja inimese sarnasusest ning kummagi olemasolu vajadusest.

Kaelkirjak

Hetkel toimub
Loomaaias elab üksainuke loom – kaelkirjak. Keegi peale väikese tüdruku ei käi teda vaatamas. Külastajate meelitamiseks tellib loomaaia direktor reklaamkaelkirjaku. Siis aga selgub, et inimesed vaimustuvadki vaid tehiskaelkirjakust, elav loom neid ei huvita. Algab üldine “kaelkirjakubuum”. Filmis naeruvääristatakse “massikultuurile” omast vaimustumist mitte tõelisest ja elavast, vaid järeletehtust ja tehislikust.

Talvine kiusatus

Hetkel toimub
Mis saab, kui ühel pakaselisel talvehommikul bussi oodates peab suure kiusatusega silm silma ja keel keele vastu seisma?

Vaas

Hetkel toimub
"Kõik, mis on kaunis, on kõlbeline." Gustave Flaubert

SOS

Hetkel toimub
Üksildus on nakkav.

Paha lugu: Kokkulepe

Hetkel toimub
Film paiskab vaataja keset võtteplatsi stiihiat. Mida peab lavastaja tegema siis, kui väikses armsas tüdrukus on peidus kõige kapriissem diiva? Manipulatsiooniahelad ulatuvad väga kaugele ja sügavale. Film kuulub kassetti "Paha lugu", mis räägib viiel erineval moel inimsuhetes varjul olevatest hoovustest, olukordadest, millest puhtalt pääseda on praktiliselt võimatu. Ahistamine, vaimne vägivald, manipulatsioon, nurka surumine - need on nii aktuaalsed teemad alates poliitikast lõpetades privaatsfääriga. Painajalikes vastasseisudes võib leida nii dramaatikat, müstikat kui äraspidist koomikatki.

Vaba tahe

Hetkel toimub
60 sekundit. 24 režissööri. 1 uppuv lehm. “Vaba tahe” on stop-motion nukufilm, kus iga järgneva kahe sekundi stsenaristiks ja lavastajaks on uus inimene. Igal režissööril oli kokku 24 kaadrikku, et oma tahtmisi teostada ning seda kõike ühe tunni jooksul. Kõik, mis idee loojad neile impulsiks andsid, oli kunstniku ehitatud ruum, kaamera, valgus ja tegelased. Idee autorid Tõnis Pill ja Aleksandr Roslin.

Meemeistrite linn

Hetkel toimub
Usinad mesilased elavad oma imepärases maailmas töökat ja harmoonilist elu. Vaataja ees on mesilaste kõik elutsüklid. Ühe mesilasepõnni vastupunnimine kindlakskujunenud elurütmile teeb vaadeldava taruelu põnevamaks. Saab teada, mida mesilased söövad, kuidas nad järglasi hooldavad, palju õienektarit oma elu jooksul korjata jõuavad, milline on elukorraldus mesitarus ja kuidas nad oma ühist kodu vaenlaste eest kaitsevad. Väikeste meemeistrite töökus, vaprus ja ennastohverdavus on imetlusväärne.

Taevas, tule appi

Hetkel toimub
2020 aastal toimub üle maailma mitmeid ristikäike uue viiruse COVID-19 vastu. Koroona sai nüüdisaegseks kannatuseks, mida religioossete inimeste arvates aitab leevendada palve, mis on omakorda kohandatud vastavalt aja vaimule ja kujunenud olukorrale. Kaasaegne tehnoloogia lubab preestritel teha ristikäike mitte ainult maa peal, vaid ka juba taevas.

Bassein

Hetkel toimub
Oodates aega, millal ootama enam ei pea.

Tehis Arno

Hetkel toimub
Kõik, mis kaob, ei ole läinud.

Georgica

Hetkel toimub
Lugu vaikivast Poisist, kes saadetakse saar-polügoonile endise koloniaalmisjonäri Jakubi juurde ravile. Jakub on saarel ainuke tsiviilelanik, kes peab öiste pommirünnakute ajal vaatlusi tegema ja tulemused telefoni teel staapi raporteerima. Vaatlustorn asub varemeis kiriku tornis, mille Jakub on kohandanud silo tegemiseks. Misjonär-vana hobune-sõtkub tornis silo, koori all kirikus on mesitarud, koori peal orel, mille taga Jakub koraale laulab ja Poiss lõõtsa tallab. Kodus, vanas lennukiangaaris tõlgib Jakub Vergiliuse "Georgicat" ladina keelest suahiili keelde, et siis see raamat ükskord Aafrikasse masaide juurde toimetada. "Ja siis tuleb rõem... Ja rahu... Ja rikkus tuleb ka...".

Prazdnik

Hetkel toimub
Juba üle 15 aasta, igal septembril, toimub Maardu linnas „Sorotšintsõ laat“. Seda külastab igal aastal üle 15 000 inimese. Nimetus „Sorotšintsõ laat“ on laenatud Nikolai Gogoli samanimeliselt jutustuselt, mis kubiseb fantasmagooriast, huumorist ja absurdist. Ning ka Maardus toimuv laat on läbinisti täis neid samu elemente. Filmi pealiiniks on ilukonkurss Miss Maardu, mis leiab aset laada raames. Keset sadu müügipunkte, mis kauplevad kõigega – aluspesust vaipadeni, seebist kalapüügi vahenditeni ning lihatoodetest kardinateni – on toimumas kohalik iludusvõistlus. Kaamera jälgib, kuidas tüdrukud valmistuvad konkursiks, harjutavad, teevad proove. Kuidas nende juhendaja Antonina Romanovna õpetab neid õigesti kõndima, hoidma rühti, rääkima jne. Tüdrukud pabistavad, sest enamik neist pole kunagi esinenud laval suure auditooriumi ees. Seda enam, et suur osa auditooriumist on iluduskonkursi toimumise ajaks tõenäoliselt purjakil ning ilmselgelt mitte kõige adekvaatsemas seisundis iludusvõistluse vaatamiseks. Film on pikitud värvikate stseenidega. Seega avab Eestis püsiväljendiks muutunud fraas „võimalik vaid Venemaal“ end uuest küljest ning vaataja näeb, et paljud asjad on võimalikud ka Eestis.

Hendrik

Hetkel toimub
Kuidas õppida koera?

Krõll

Hetkel toimub
Kaasaegne muinaslugu räägib laste fantaasiamaailmas elutsevast lahutamatust tegelasest, koerusloomast Krõllist. Ühel päeval saabub muidu vikside laste hulka väike pahandusetegija ja nüüd pole ulakustel enam otsa ega äärt. Krõll kipub nii väikeste kui suurte sisse, toob kaasa palju naeru ja kihinat, aga ka lõhutud nõusid ja pahandusi. Kui täiskasvanud Krõlli minema peletavad, jäävad lapsed täitsa haigeks. Krõllipuuduse vastu aitab aga ainult üks rohi – Krõll!

Helin

Hetkel toimub
Üks helin meil helises rinna sees.

Paha lugu: Varakevad

Hetkel toimub
Väikelinna teismelised armastavad aega veeta Ida-Virumaal Ontika pankrannikul ringi kõõludes. Ühel päeval teeb kamba liider Alo ebaõnnestunud nalja, proovides grupi vaiksemat ja rahulikumat liiget, Sandrit, kaljult alla lükata. Kui Sander järgmisel päeval kooli ei ilmu, muutuvad teised ärevaks ja otsustavad poisi üles otsida, et ta juhtunust kellelegi ei räägiks. Alo arvates peaks Sandriga ühendust võtma Laura, üks väheseid tüdrukuid peamiselt poistest koosnevas seltskonnas. Õhtusel peol tuleb Sandril otsustada, kas murda kiusatava staatusest välja või alluda kambamentaliteedile. Film kuulub kassetti "Paha lugu", mis räägib viiel erineval moel inimsuhetes varjul olevatest hoovustest, millest puhtalt pääseda on praktiliselt võimatu.

Meelepett

Hetkel toimub
Ka kõige argisemas kohas ole alati valmis üheks müstiliseks kogemuseks!

Pilli piinamine

Hetkel toimub
Ilu tuleb pika pilli peale. Käsi peseb kätt. Kasuta vett, seepi ja hõõru käsi harali sõrmedega. Protseduuri kestvus 60 sekundit.

Elu on lill

Hetkel toimub
Särav lumi ja tume kogu jääaugus. Mees väriseb üle kogu keha, kuid siis sulgeb silmad, hingamine ühtlustub ja mediteerides saab ta üheks end ümbritsevate elementidega. Täppidega täishäälikud, mis on talle sama harjumatud, kui Eesti loodus, saavad ka tasapisi omaks.

Kuidas muru kasvab

Hetkel toimub
Vaade köögiaknast õue. Film on minimalistlik natüürmort väikestest detailidest, mida me oma igapäeva kiirustavas elus tavaliselt ei märka. Karantiini olukorras, kui kõik segavad faktorid on eemaldatud, on aega rahulikult kohal olla. Süüa rahulikult hommikusööki, lõunat ja õhtust. Vaadata aknast välja ja märgata väikesi detaile. Aknalaual on ... maitseainete peenar... Film kohalolekust.

Massipsühhoos

Hetkel toimub
Vaadata, mitte mõelda!

Õite lõhn

Hetkel toimub
Tänavu kevade õied lõhnavad eriti läilalt. 1944. aastal tunneb tüdruk imalat laibalõhna oma kooliteel. 2022 ajalugu kordub.

Leping

Hetkel toimub
Karjapoiss läheb neljapäeva öösel ristteele kratile hinge soetama, kuid kurat on inimeste riugasteks juba valmis.

Härmävidäjä

Hetkel toimub
Seto juurtega noormees satub ehtsasse seto söögikohta ja ei oska valida toitu.

Paha lugu: Nissan Patrol

Hetkel toimub
Film kuulub kassetti "Paha lugu", mis räägib viiel erineval moel inimsuhetes varjul olevatest hoovustest, olukordadest, millest puhtalt pääseda on praktiliselt võimatu. Ahistamine, vaimne vägivald, manipulatsioon, nurka surumine - need on nii aktuaalsed teemad alates poliitikast lõpetades privaatsfääriga. Painajalikes vastasseisudes võib leida nii dramaatikat, müstikat kui äraspidist koomikatki. Esimese filmi “Nissan Patrol” peategelaseks on kunstitudeng Jane, kes hääletab üksildasel teel end ühe mehise maasturi peale. Roolis istuv noormees saab neiu vabameelsest käitumisest valesti aru ning masin keerab äkitselt kitsastele kõrvalteedele.

Paha lugu: Jõulumüsteerium

Hetkel toimub
Film kuulub kassetti "Paha lugu", mis räägib viiel erineval moel inimsuhetes varjul olevatest hoovustest, olukordadest, millest puhtalt pääseda on praktiliselt võimatu. Ahistamine, vaimne vägivald, manipulatsioon, nurka surumine - need on nii aktuaalsed teemad alates poliitikast lõpetades privaatsfääriga. Painajalikes vastasseisudes võib leida nii dramaatikat, müstikat kui äraspidist koomikatki. Viies film "Jõulumüsteerium" räägib tudengist Jassist, kes teenib lisaraha jõuluvanaks kehastudes. Ühe ukse taga ootab Jassi üksik naine, kes tõmbab ta kummalistesse rollimängudesse, millele Jass viisaka noormehena ei oska ei öelda.

Organist

Hetkel toimub
Oreli kõla äratab ellu aastakümneid tagasi kogetud mälestuse lapsepõlvest.

Ideaalne mälupilt

Hetkel toimub
Mis on päris? Mida me mäletame kadunud maailmast? Vanadele fotodele kadunud maailmast annab AI uue mõtte, tundub, et see on uus ajastu futuristliku reaalsus. Ideaalne mälupilt on eksperimentaalne fotofilmi.

Kas maakera on ümmargune?

Hetkel toimub
Satiiriline ja paradoksaalne joonisfilm paljastab elu fenomeni suhtelisuse ja mitmetahulisuse ning inimelu pöördumatuse.

Kevad

Hetkel toimub
Noormees ja Neiu sõidavad kevadisel ajal jalgrattaga ja neil on hinges kevad...

Kollane meloodia

Hetkel toimub
Tulnukas kosmoses, kes saab muusikalist inspiratsiooni planeedilt Maa.

Mets paberil

Hetkel toimub
Kabinetivaikuses sünnivad otsused – las laastud lendavad.

Karikakramäng II: Aitäh, et sa minuga juhtusid

Hetkel toimub
Kaks noormeest oma tüdrukutega sõidavad läbi suvise Eestimaa. Väikese seiklusena mõeldud reisil selgub, et nende suhted on märksa keerulisemad, kui välja paistab, ja et otsus, mis edasi saab, on vältimatu.

Karikakramäng II: Foto

Hetkel toimub
Noor naine, 30ndais Maarit pühendab kogu oma aja ja energia invaliidist isa hooldamisele. Kiusliku ja kapriisse isa eest hoolitsemisele ohverdab Maarit oma isikliku elu. Tal ei ole tõsisemaid suhteid meestega ega lapsi. Aga bioloogiline kell tiksub. Ühel päeval kohtab Maarit 9-aastast Rainerit. Nende vahel tekib kummaline suhe.

Davai, igrajem!

Hetkel toimub
Mis keeles räägivad kaevurid tööle sõites? Kaardimängu keeles? Pesumasina tilkumise keeles? Absurdimaiguline dokumentaallavastulik sööst maa sügavusse.

Teise inimese sisse ei näe

Hetkel toimub
Vaataja näeb, mis toimub inimese sees, sel ajal kui tehakse videofluoroskoopilist neelamisuuringut.

Karikakramäng II: Hõbepulm

Hetkel toimub
Lähenemas on Helle ja Olevi hõbepulmapäev, mida paar kavatseb tingimata tähistada. Pidu peab olema ideaalne: pruudikimbu viskamise, perekonnavalsi ja rosoljega. Tundub, et kõik sujub ladusalt, aga peo käigus hakkab ideaalne fassaad tasapisi laiali pudenema ja paljastuvad aastaid allasurutud pinged, hirmud ja kompleksid.

Jõgi.Kõrb.Mägi.

Hetkel toimub
1 minut inimhinge maastikul.

Pagar ja korstnapühkija

Hetkel toimub
Ühel kenal päeval vahetavad pagar ja korstnapühkija oma ametid ja see sünnitab palju segadust. Filmi moraal: jäägu iga kingsepp oma liistude juurde.

Harjutusi iseseisvaks eluks

Hetkel toimub
Peamiselt täiskasvanud vaatajale mõeldud film kõrvutab lapse ja täiskasvanu maailma.
Osta pilet